Arhitektuuriajakiri MAJA 3/2001

Arhitektuuriajakirja MAJA 2001. aasta kolmanda numbri peateemaks on vaba aeg ja sellega seotud ruumid. Inga Raukas käsitleb vaba aja ruumide kujunemist ja tähendust, Giovanni la Varra aga analüüsib Euroopa linnade avalikke ruume artiklis „Post-it linn“. Mitmed artiklid keskenduvad uutele spordi- ja meelelahutushoonetele: Saku Suurhall Rocca al Mares (Nord Projekt), Keila tervisekeskuse ujula (Ain Padrik), Padriku veemängud (Vilen Künnapu), Tartu tervise- ja veekeskus (ArhitektuuriAgentuur), Lilleküla jalgpallistaadion (Haldo Oravas) ning Haapsalu Gümnaasiumi võimla (AB Alver Trummal Arhitektid). Andres Alver jagab mõtteid Haapsalu suurest võimlast, samas kui Martin Aunin, Tõnu Laigu, Veljo Kaasik ja Inga Raukas arutlevad meelelahutuse rolli üle mereäärses linnakeskkonnas. Linnaruumi teemadel käsitletakse ka Stroomi rannaparki (Martin Aunin, Martin Melioranski) ja tulevikustsenaariumi Põhja-Tallinnale (Ülo Peil, AW²).

Persoonirubriigis avaldab Krista Kodres intervjuu arhitekt Vilen Künnapuga. Sündmuste ülevaates kirjutab Katrin Koov artikli „8 km² võimalusteruumi“, Rene Valner aga vaatleb Pärnu jõe rolli linna unustatud arenguteljena Riverside Workshopi põhjal. Teooria rubriigis käsitleb Inga Raukas d-Fusion seminari Helsingis, kus arutati sulakultuuri ja arhitektuuri kokkupuutepunkte. Disainirubriigis tutvustatakse arhitektide Muru & Pere loodud Tiskre telki, mis ühendab funktsionaalse lahenduse ja visuaalse vormi. Võistluste seas on tähelepanu all Europan 6 projektid Tallinnas ja Tartus ning m-park, mille autoriks on COO arhitektid.

Raamatuarvustuste rubriigis kirjutab Toomas Tammis „Muutuste raamatust“, Triin Ojari käsitleb teost „Kirjutades arhitektuuri“, Karin Paulus annab ülevaate ruumi visuaalsest ja põhjalikust käsitlusest ning Andres Kurg tutvustab „Kümne kriitiku portreesid“. Poliitika rubriigis on esindatud Eesti Vabariigi arhitektuuripoliitika projekt, mis seob kokku erialaringkondade ja riigi vaateid arhitektuuri arendamisele. Kogu ajakiri loob mitmekülgse pildi vaba aja ja avaliku ruumi seostest, tuues esile nii arhitektuuri praktilise, teoreetilise kui ka poliitilise mõõtme.