Arhitektuuriajakiri MAJA 2/2003

Arhitektuuriajakiri MAJA 2/2003

Tavahind 9.45 €
Kampaaniahind 9.45 € Tavahind
KAMPAANIAHIND! Välja müüdud
Sisaldab makse. Transpordihind lisandub kassas.
  • Seisukord: Hea (kasutatud)
  • Märkused:
  • Solness | 2003
  • 0 lk | Pehmekaaneline | 210 x 297 mm
  • ISBN:
  • Keel: eestikeelne

Arhitektuuriajakirja MAJA 2003. aasta teises numbris on peateemaks ühiskondlikud hooned ja avaliku elu saared. Triin Ojari kirjutab Tallinna avaliku ruumi võimalikkusest, Panu Lehtovuori käsitleb paljutuumalise linna arengut ja avaliku linnaruumiga seotud küsimusi. Toomas Paaver analüüsib Patarei piirkonna potentsiaali, Indrek Peil ja Siiri Vallner pakuvad Kunstiakadeemiale alternatiivset asukohta Patareis ning Martin Aunin tutvustab Rotermanni kvartali kirdeosa detailplaneeringut. Oliver Alver rõhutab promenaadide olulisust linnaruumi rikastajana, samas kui intervjuus Avo Ermeliga küsitakse, kuidas üldse disainida linna.

Oluliste avalike hoonetena tutvustatakse Pärnu Kontserdimaja (COO Arhitektid, Katrin Koov), mida eraldi käsitleb Veljo Kaasik oma artiklis „Urbaanne kohtumine“. Samasse rubriiki kuuluvad Eesti Metodisti Püha Luuka koguduse kirik (Indrek Allmann, Triin Ojari), Viljandi Linnaraamatukogu juurdeehitus (Ilmar Jalas), kontorihoone projekt (Raivo Puusepp), Pärnu Autoregistrikeskus (Tõnu Laigu, Liina Jänes), Järve Keskus Tallinnas (Studio Paralleel, Jaak Huimerind) ning Kuressaare ärihoone „Ferrum“ (Alver Trummal Arhitektid, Ingrid Lillemägi). Interjöörirubriigis käsitletakse restorani „Novell“ sisekujundust (Tarmo Piirmets, Anu Aaremäe).

Võistluste rubriigis antakse ülevaade Tallinna Muusikakeskkooli, Balletikooli ja G. Otsa nimelise muusikakooli ühise õppehoone arhitektuurikonkursist (Raivo Puusepp). Teooriarubriigis avaldab Hans Ibelings arutelu supermodernismi üle 21. sajandi alguses. Linnaruumi teemal jätkab Ingrid Lillemägi artikliga „Shanghai fragmendid – S, M, XL“ ning Veronika Valk jutustusega „Tuulekodadest ja valgetest kinnastest“. Poliitika rubriigis küsib Tõnu Laigu, kas arhitektuuripoliitika on pigem poliitika või arhitektuur. Nii koondab ajakirjanumber mitmekülgse valiku avaliku ruumi, ühiskondlike hoonete ja arhitektuurimõtte käsitlusi.

Vaata detaile
Vaata detaile