Arhitektuuriajakiri MAJA 2/2002

Arhitektuuriajakiri MAJA 2/2002

Tavahind 9.45 €
Kampaaniahind 9.45 € Tavahind
KAMPAANIAHIND! Välja müüdud
Sisaldab makse. Transpordihind lisandub kassas.
  • Seisukord: Hea (kasutatud)
  • Märkused:
  • Solness | 2002
  • 0 lk | Pehmekaaneline | 210 x 297 mm
  • ISBN:
  • Keel: eestikeelne

Ajakirja MAJA 2002. aasta teine number koondab fookuse arhitektuurse praktika muutumisele ja ajalisuse küsimustele. Peateema „Muutub – arhitektuurne praktika“ all käsitleb Michael Hensel arhitektuuri kui ajas edasi liikumist ja muutuste peegeldajat. Andres Alver arutleb võimalusest bifurkatsiooniks, Inga Raukas aga ruumi loomisest ja selle tähendusest. Konkreetsete objektide seas vaadeldakse Estconde büroohoonet (J. Okas & M. Lõoke) Epp Lankotsi vahendusel, Tabasalu ujulat (Muru & Pere) Veljo Kaasiku käsitluses ning kaubamaja „Lemonit“ ja Arco Ärikeskust (EA Reng), mida Martin Aunin kirjeldab ning mille tähendust moodsuse märgina analüüsib Krista Kodres.

Interjööri rubriik toob esile sisearhitektuuri rolli muutuste keskel. Pille Lausmäe kirjutab sisearhitektuuri arengutest, KOKO arhitektuuristuudio uue nukuteatri kujundust tutvustab Hannes Praks. Tõnu Kaalep vaatleb reklaamifirma „Tank“ kontorit (FRONT Arhitektid) ja Tarmo Teedumäe kirjeldab Eetriüksuse büroo interjööri (ArhitektuuriAgentuur). Intervjuus Pedro Gadanhoga arutlevad Tõnis Kimmel ja Kaur Stöör arhitektide rolli üle meediaajastul. Välisrubriigis käsitleb Martin Melioranski Rem Koolhaasi ja OMA loodud Prada projekti ning Sharon Zukin kirjutab võimu toimimisest sümboolses majanduses. Linnaruumi rubriigis analüüsib Jüri Soolep rahavoolu mõju Pärnu kesklinnale.

Võistluste ülevaade hõlmab Tallinna sadama Admiraliteedi ala mahulise linnaplaneeringu konkurssi ja Vanasadama ruumilise planeerimise ideekonkurssi. Lisaks avaldatakse Leonhard Lapini kirjutatud mälestuslugu „Meid on nüüd üheksa“, mis on pühendatud arhitekt Avo-Himm Looveerile (1941–2002). Numbri tervik kajastab arhitektuuripraktika laia spektrit alates üksikobjektidest ja interjööridest kuni linnaruumi planeerimise ja rahvusvaheliste suundumusteni, pakkudes lugejale põhjalikku ülevaadet nii teooriast kui ka kaasaegsetest projektidest.

Vaata detaile
Vaata detaile