Arhitektuuriajakiri MAJA 1/2012

Arhitektuuriajakiri MAJA 1/2012

Tavahind 9.45 €
Kampaaniahind 9.45 € Tavahind
KAMPAANIAHIND! Välja müüdud
Sisaldab makse. Transpordihind lisandub kassas.
  • Seisukord: Hea (kasutatud)
  • Märkused:
  • Solness | 2012
  • 0 lk | Pehmekaaneline | 210 x 297 mm
  • ISBN:
  • Keel: eestikeelne

Ajakirja MAJA 1/2012 number kannab alapealkirja *Disaini-MAJA* ja koondab tähelepanu Eesti ning rahvusvahelise disaini eri tahkudele. Ene Läkk kirjutab disainipoliitikast ja selle lõpuks kaante vahele jõudnud vormist, Per Mollerup seob disainipoliitika disainimõtlemisega ning Aivar Habakukk arutleb disaini määratlemise raskuste üle. Ilona Gurjanova vestleb ajakirjanik Michael Dumiakiga Eesti disaini edust ning Jüri Kermik käsitleb disainihariduse muutumist. Renee Puusepp tutvustab StickyWorldi kogemust ruumilisest arutelukeskkonnast, Monika Järg keskendub uuele tootedisainile, Karin Paulus analüüsib Eesti suveniire ning Heino Prunsvelt vaatleb Tallinna postkaartide rolli. Veronika Valk lisab omakorda mõtiskluse elu märkide ja disaini seoste üle.

Lisaks põhiteemadele leiab ajakirjast Triin Ojari ülevaate Noore Arhitekti Preemia 2012 laureaadist ning Toivo Tammiku reportaaži fotograaf Rein Vainküla näitusest Guangzhous. Ene Läkk kirjutab Eesti toote- ja tööstusdisaini näitusest „Uutmoodi“, Keiu Krikmann käsitleb disainitöö olemust ja Ilona Gurjanova küsib, kas disainida toodet või väärtuste ahelat. Marija Dremaite avab Balti kunstis, arhitektuuris ja disainis toimunud moderniseerimisprotsesse 1960.–1970. aastatel, Epp Lankots tutvustab arhitekt Peep Jänese loometeed ning Villem Tomiste kajastab Tartu muuseumi ja raamatukogu võistlust. Lisaks antakse lühiülevaade uutest raamatutest, Helsingi rollist 2012. aasta maailma disainipealinnana ning Björn Koop vaatleb Frankfurdi mitmekülgset olemust. Triin Ojari lõpetab numbri kirjutisega „Asjade nahk“.

Kokkuvõttes on *MAJA* 1/2012 mitmekihiline disainiteemaline kogumik, mis põimib poliitika, hariduse, loomingulise praktika ja kultuurilise mälu. Artiklid näitavad, et disain ei piirdu üksnes esemete vormimisega, vaid ulatub poliitikast ja majandusest hariduse ja igapäevase kultuurini. Nii tekib tervikpilt, kus disain mõtestab ruumi, väärtusi ja ühiskondlikku suhet, olles ühtaegu praktiline tööriist ning aruteluplatvorm laiemas kultuurikontekstis.

Vaata detaile
Vaata detaile