Arhitektuuriajakiri MAJA 1/2008

Ajakirja MAJA 1/2008 põhifookuses on Tallinna rannaala ja saatkondade arhitektuur. Panu Lehtovuori analüüsib rannaala arendamise võimalusi, millele lisandub Kalle Komissarovi ja Triin Ojari visioon Paljassaare tulevasest linnakeskkonnast. Ingrid Ruudi kirjutab Ahtri tänava ärihoonest kui heaoluruumist, kus põimuvad töö ja linnaruum. Fotode rubriigis vahendab Paco Ulmani linnaelu fragmente, mida saadab Andreas Trosseki tekst. Võistluste sektsioonis annab Triin Ojari ülevaate Europan 9 arhitektuurivõistlusest, mille kaudu noored arhitektid pakkusid lahendusi Euroopa linnadele.

Saatkondade arhitektuurile pühendatud artiklites vaatleb Andro Mänd kasutamata potentsiaali diplomaatiliste hoonete kavandamisel, samas kui Triin Ojari käsitleb uusi Eesti saatkondi Pekingis ja Riias. Sündmuste rubriigis kajastab Kalle Komissarov kolme linnaruumilist sekkumist pealkirjaga „Kolm lasku õhku“ ning Siiri Vallner kirjutab valgusfestivalist kui väikesest, kuid tähenduslikust linnasündmusest. Näituste rubriigis toob Andres Kurg esile iroonia ja absurdi arhitektuuris, Heie Treier vahendab Arne Maasiku fotode ajatut meeleolu ning Kristi Grišakov käsitleb Brüsselit kui unistust Euroopa pealinnast. Disainirubriigis tutvustab Andres Sevtsuk nii City Car’i kui ka digitaalse veeseina kontseptsiooni (koos Lily K. Songiga), Kadri Kaldam aga näitab, kuidas unistused saavad teoks.

Ajakiri mälestab kahte Eesti arhitektuuri olulist tegijat: Triin Ojari kirjutab Adole pühendatud in memoriam’i ning Veljo Kaasik meenutab Tiit Kaljundit. Numbri lõpetavad raamatu-uudised, mis seovad arhitektuurilise diskussiooni laiemasse kultuurikonteksti. Kogu väljaanne pakub mitmekülgse pildi sellest, kuidas linnaruumi ja esindushoonete kaudu kujuneb ühtaegu kohalik ja rahvusvaheline identiteet, kus praktilised ehituslahendused ja visioonilised ideed suhestuvad ajaloo, poliitika ja kultuurilise tähendusega.