Arhitektuuriajakiri MAJA 1/2005

Ajakirja MAJA 1/2005 põhiteemaks on ruumipoliitika, mille kaudu vaadeldakse arhitektuuri ja linnaruumi kujundamist ühiskondlike protsesside osana. Krista Kodres käsitleb arhitekti rolli sotsiaalses linnaruumi kujundamises ning Sanford Kwinter pakub provokatiivseid põhjuseid arhitektuuri „elimimiseks“. Rahvusvahelisel seminaril Tallinnas arutati arhitektuuripoliitikate mõju ja linnaehituse seoseid kollektiivse mõtlemisega, millele lisandub Ülar Marki vaade Tallinna arengupotentsiaalile. Konkreetsete objektidena vaadeldakse Eesti Panga ühendusgaleriid, Triigi metskonnamaja ning Tallinna erinevaid elamu- ja ärihooneid, mida tutvustavad nii arhitektid ise kui ka kriitikud. Eraldi tähelepanu saab intervjuu Christopher Molleriga, kus uuritakse linnaökoloogia ja arhitektuuri uusi seoseid.

Sisekujunduse rubriigis tutvustatakse Toomas Korbi loodud showroom’i, Villem Valme käsitletud baari “Stereo” tulemüüri ja Maria Orlova kirjutist Euroopa Nõukogu kohviku “Bar Europe” sisekujundusest. Välismaa näidetest tõstab Sergio Pirrone esile Tokyo arhitektuuri, kus kõrvutuvad Tod’s ja United Bamboo, Toyo Ito ja Vito Acconci looming ning Omotesando ja Daikanyama linnaosade areng. Koolituse rubriigis jagavad oma kogemusi Tuuli Köller ja Katrin Koov, võistluste osas kajastatakse Sõmeru keskusehoone ja Viljandi Metsakalmistu kabeli arhitektuurivõistlusi. Raamatutest käsitletakse Piret Lindpere kirjutist Eesti Panga ajaloolistest hoonetest ning Liina Jänese ülevaadet Alvar Aalto ja Pärnu supelasutuse arhitektuurikonkurssidest. Sündmuste seas tuuakse esile Triin Ojari käsitlus Tallinna valguskupli fenomenist kui linnalegendist.

Kokku moodustab see number tervikliku ülevaate ruumipoliitika ja arhitektuuripraktika kokkupuutepunktidest nii Eestis kui ka rahvusvahelises kontekstis. Artiklid ühendavad teoreetilisi käsitlusi ja konkreetseid projekte, andes edasi, kuidas ruumiline keskkond peegeldab ühiskondlikke hoiakuid ja võimustruktuure. Ajakiri näitab, et arhitektuur ei piirdu pelgalt hoonete rajamisega, vaid on seotud laiemate diskussioonidega linnaelu korraldusest, ajaloo tõlgendamisest ja uute ideede katsetamisest. Nii avaneb lugejale võimalus mõista ruumi mitte ainult füüsilise, vaid ka kultuurilise ja poliitilise nähtusena.