Arhitektuuriajakiri MAJA 1/2003

Arhitektuuriajakirja MAJA 2003. aasta esimene number seab peateemaks Eesti disaini, tuues esile kohaliku loomekultuuri mitmekesisuse ja aktuaalsed arutelud. Martin Pärn kirjutab kirja vormis disainielust Eestis, Tõnis Vellama vahendab portreeartikli disainer Tiit Liivist, kes tegutseb üle lahe. Arvo Pärenson ja Kaspar Torn käsitlevad endoskopeerimise metafoori kaudu võimalusi vaadelda disaini sisemisi protsesse. Tarmo Luisk keskendub valgustitele, Katrin Soans kodutöökoha projektile “@HOME” ning Kaisa Raidmets oma loomingu näitele “Mia”. Lisaks tutvustavad Kaido Kivi ja Igor Volkov projekti “lum.”, Martin Pärn mööbliesemeid “Muuv” ja “Loov”, Jan J. Graps toodet “Incognito”, Jüri Kermik tooli “Äksi” ning Ele Praks eesti sisustustekstiili. Teoreetilist tausta lisavad Arvo Pärensoni mõtisklused disaini seostest, intervjuu Bruno Tombergiga disainikateedri sünnist, Kai Lobjaka artikkel disaini ja tarbekunsti seostest ning Hal Fosteri kirjutis “Disain ja kuritöö”.

Interjööride rubriigis on tähelepanu all mitmed uuemad sisekujundusprojektid. Riigikogu e-saal valmis Kaur Stööri ja Andrus Kõresaare kavandite järgi. Büroo- ja teeninduspindadest on esindatud “Neiseri” büroohoone (Piret Lindpere), reklaamifirma Adell Saatchi & Saatchi kontor (FRONT Arhitektid), LHV esindusbüroo (Pille Lausmäe), kohvik “Café Picasso” (Mari Kurismaa), kohvik-baar “Rossini” (Raul Tiitus) ja ilusalong “Finissage” (Toomas Korb). Eraldi rubriigis käsitletakse arhitektuurseid interjööridetaile, pöörates tähelepanu väiksematele, kuid mõjuvõimsatele lahendustele. Ajalooosas toovad Juta Lember ja Mart Kalm fookusesse Kadrioru presidendilossi ruumide rekonstrueerimise ning Pätsi pärandi, pakkudes kultuuriloolist ja arhitektuurset konteksti. Teoreetilise täiendusena on avaldatud Jean Baudrillardi tekst “Objektide süsteem”.

Kogu number loob läbilõike Eesti disainikultuuri hetkeseisust 21. sajandi alguses, ühendades praktilisi näiteid mööbli- ja sisustusdisainist, arhitektuurseid interjöörilahendusi ning kriitilisi arutlusi disaini olemuse ja tähenduse üle. Väljaanne näitab, kuidas kohalik disain on seotud nii rahvusvaheliste trendide kui ka omaenda kultuurilise identiteedi kujundamisega, ning tõstab esile loovisikute rolli Eesti ruumilise ja visuaalse keskkonna kujundajatena.