Arhitektuuriajakiri MAJA 1/2001

Ajakirja MAJA 1/2001 peateema on pühendatud uutele elamutele Eestis. Triin Ojari käsitleb 1990. aastate elukeskkonda ning arhitektide rolli turu ja kapriiside vahel, Panu Lehtovuori aga analüüsib liikumist privaatopiast lahustunud linnamaastiku suunas. Praktiliste näidetena tutvustatakse mitmeid elamuprojekte: Villa-V Nõmmel (3+1 arhitektid, Siiri Vallner), eramuid Meriväljal ja Kakumäel (Arhitektuuribüroo Urbel ja Peil, Emil Urbel), eramut Rohuneemes (Teigar.Tork.Sova, Vahur Sova) ning Aili ja Toomas Vindi ateljee-elamut Hiiul (Künnapu & Padrik, Vilen Künnapu). Lisaks ilmub Toomas Vindi mõtisklus „Maja kui tekstiililõik“. Esile on toodud ka rahvusvahelisi ja rekonstrueerimisprojekte, nagu paariselamu Luccas (Kolde Grupp, Indrek Allmann), Villa Tammekannu ja Granö keskuse renoveerimine (Tapani Mustonen) ning Peeter Tambu käsitlus funktsionalistliku arhitektuuri rekonstrueerimise probleemidest.

Ajakirjas leiab ülevaate korterelamutest ja avalikest hoonetest. Näiteks korterelamu Tallinnas Weizenbergi 29 (Alver Trummal Arhitektid, Andres Alver) ning artikkel harmoonilise kontrasti otsimisest uusehituse ja ajaloolise linnakeskkonna koostoimes (Andri Ksenofontov). Lisaks käsitletakse Ungari Vabariigi saatkonna ja korterelamu projekti Narva maanteel 122 (EA Reng, Pia Tasa) ning sotsiaalmaja Tallinnas Ankru 1 (Rein Murula Arhitektuuribüroo, Karin Hallas-Murula). Maailma rubriigis tutvustab Hans Ibelings leidlikke lahendusi Amsterdami uues elamuehituses. Seeläbi seotakse Eesti arhitektuuriprobleemid ja -lahendused rahvusvahelise kogemusega.

Erilist tähelepanu väärib Leonhard Lapini käsitlus Okupatsioonide Muuseumi arhitektuurivõistlusest, mille eesmärgiks oli leida püsiv ruumiline lahendus lähimineviku valusate sündmuste mälestamiseks. Ajakirja sündmuste rubriigis vahendab Margit Mutso EAL-i talvepäevadel toimunud arutelu arhitektide koolituse üle Eestis. Samuti tuuakse esile uued elamuarendused, näiteks moodne elurajoon Tiskres (Arhitektuuribüroo Emil Urbel). Seega pakub *MAJA* 1/2001 nii teoreetilist arutelu, konkreetsete objektide tutvustusi kui ka ülevaadet arhitektuurielu olulisematest sündmustest, olles väärtuslik allikas Eesti elamuarhitektuuri ja erialase mõtte arengute mõistmiseks uue aastatuhande alguses.