Arhitektuuriajakiri MAJA 1/1999
Arhitektuuriajakiri MAJA 1/1999
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Solness | 1999
- 0 lk | Pehmekaaneline | 210 x 297 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Arhitektuuriajakirja MAJA 1999. aasta esimese numbri peateemaks on välissaatkonnad Tallinnas. Käsitletakse Saksamaa ja Taani suursaatkonna hooneid, tuues esile nende arhitektuurilise lahenduse ja sümboolse tähenduse diplomaatiliste esindustena. Triin Ojari kirjutab Taani Suursaatkonnast, sidudes hoone arhitektuurse vormi laiemalt Eesti ja Põhjamaade vaheliste kultuurisidemetega. Saatkondade projekte käsitletakse kui arhitektuurseid saadikuid, mille kaudu väljenduvad riikide väärtused ja kuvand.
Objektide rubriigis antakse ülevaade mitmest Eesti 1990. aastate lõpu olulisemast ehitisest ja rekonstrueerimistööst. Mart Kalm kirjutab Ühispanga hoonest kui majandusliku edu tähisest, lisaks tutvustatakse Ai Mare tervise- ja vaba aja keskust ning Estonia teatri uute katuste lahendust (Toomas Rank). Toomas Rein vaatleb Eesti Panga vaheehitust Tallinnas, Mai Šein tutvustab Tallinna Golfiklubi, Vanemuise kontserdimaja rekonstrueerimisest kirjutavad Avo Kuldkepp, Malle Agabus ja Rein Murula ning Meeli Truu käsitleb Tallinna Postikeskuse rajamist. Galerii rubriigis kajastab Piret Lindpere Guggenheimi Muuseumi Bilbaos, konkursirubriigis tutvustatakse Rakvere linna keskosa ideekavandi arhitektuurivõistlust. Uudiste seas kirjutab Triin Ojari kokkupuudetest Alvar Aaltoga ning tutvustab „Domuse“ jõulunumbrit, Krista Kodres aga annab ülevaate 1998. aasta arhitektuuriauhindadest.
Disainirubriigis käsitleb Leele Välja Tarmo Luige näitust „Sammas Galeriis“ ning Inspira mööblisalongi, Heie Treier aga kirjutab Malle Agabusi näitusest Tarbekunstimuuseumis. Artiklid ja ülevaated koonduvad ajastu arhitektuurse ja disainilise pildi edasiandmiseks, tuues esile nii valminud hooneid, konkursitöid kui ka laiemat kultuurilist ja esteetilist konteksti. Nii peegeldab ajakirja number üht olulist perioodi Eesti arhitektuuri arengus, kus rahvusvahelised mõjud ja kohalikud vajadused põimusid.
