Arhitektuuriajakiri MAJA 1-2/2004

Ajakirja MAJA 1–2/2004 peateemaks on Soome arhitektuur ja selle seosed Eestiga. Triin Ojari kirjutab artiklis „Soome märgid nõukogude ajas“ sellest, millist rolli mängis naaberriigi arhitektuur Eesti modernismis ja igapäevases keskkonnas. Juhani Pallasmaa arutleb vennalike kohtumiste üle kahe kultuuriruumi vahel, Jan Kaus aga mõtiskleb nähtamatu linna teemadel, otsides sidemeid kahe nähtava linna vahel. Objektide rubriigis tutvustatakse Lasnamäe kergejõustikuhalli (COO Arhitektid / Head Arhitektid), Pühajärve veekeskust (Alver Trummal Arhitektid) ning Urmas Oja kirjutist õlifirma soliidse eksperimentaalmaja kohta.

Interjöörirubriigis on vaatluse all Reval Hotel Lietuva sisekujundus (Vaikla Disain) ning Hannes Praksi ja Villem Valme käsitlus klubi „Tallinn“ kujunemisloost. Mart Kalm kirjutab sarjas „Üks maja“ Helsingi Pihlajamäe elamust ja selle seosest Tallinna Trummi tänava hoonega, tuues paralleele arhitektuuriliste lahenduste ülekandumises. Võistluserubriigis tutvustab Siiri Vallner „Tallinna Mooduli“ konkurssi, Tiit Trummal ja Andres Kurg aga rahvusvahelist Europan 7 võistlust Eestis. Selliste käsitluste kaudu avaneb pilt Eesti ja Soome arhitektuuriliste ideede põimumisest 2000. aastate alguses.

Maailmarubriigis kirjutab Pille Epner arhitekti rollist Euroopa Liidus Soome kogemuse põhjal. Raamatute arvustustes tutvustab Karli Luik teost „Nelikümmend soome neegrit“ ning Kai Lobjakas kirjutab soomlaste pilgust Tallinna kohvikutele. Ühisprojekti rubriigis käsitletakse Uppoluoto sadamaprojekti Helsingile ja Tallinnale (Kirsi Leiman, Antti Ahalava, Maria Klemetz, Peter Paalanen), mis toob esile kahe linna koostöövõimalused. Kokkuvõttes annab *MAJA* 1–2/2004 põhjaliku pildi Eesti ja Soome arhitektuurilistest sidemetest, vahetades kogemusi nii teooria, praktikate kui ka konkreetsete objektide tasandil.