Rändamisest ja väljarändamisest

„Rändamisest ja väljarändamisest“ on esseekogumik, milles Anu Saluäär-Kall vaatleb liikumise, lahkumise ja tagasipöördumise tähendusi nii isiklikus kui ka kultuurilises plaanis. Teos käsitleb eestlaste rändelugusid erinevatel ajaperioodidel, keskendudes eriti väljarändele 20. sajandil ning sellele, kuidas see on mõjutanud rahvuslikku identiteeti, mälestusi ja kultuurikandvust. Autori käsitlusviis on mõtisklev ja mitmetahuline, ühendades ajaloolisi fakte, kirjanduslikke viiteid ning isiklikku kogemust. Ränne ei ole siin pelgalt geograafiline liikumine, vaid ka vaimne ja emotsionaalne protsess, mis jätab jälje nii minejatesse kui ka paigalejääjatesse.

Raamatus käsitletakse muuhulgas baltisakslaste, eestirootslaste ja eesti pagulaste lugusid, samuti kodumaale naasnud inimeste kogemusi. Saluäär-Kall toob esile, kuidas mälestused ja keel säilitavad sideme endise elupaigaga, isegi kui füüsiline kontakt on katkenud. Esseedes põimuvad individuaalsed narratiivid laiemate kultuuriliste ja ajalooliste arengutega. Autor vaatleb ka rände mõjusid kirjandusele ja identiteediloomele, tõstatades küsimusi kuuluvusest, võõrandumisest ja kohanemisest. Kogumikus on läbiv teema kodu mõiste ja selle tähendus eri oludes – millal saab uus koht koduks ning mida tähendab kaotus, kui kodu tuleb jätta selja taha.

Anu Saluäär-Kall on kirjandusteadlane, tõlkija ja esseist, kelle uurimistööd ja kirjutised on sageli seotud eesti kultuuri diasporaa ja kirjanduse vastastikuste mõjudega. Ta on süvenenult tegelenud eesti kirjanduse retseptsiooni ja tõlkimisega saksa keelde, samuti eestikeelse pagulaskirjanduse käsitlemisega. Tema kirjutamisstiil ühendab teadusliku põhjalikkuse ja isikliku tooni, mistõttu „Rändamisest ja väljarändamisest“ mõjub ühtaegu dokumentaalse ja mõtlikuna. See teos pakub lugejale võimaluse mõista rände mitmetahulisust mitte ainult faktide, vaid ka emotsionaalse kogemuse kaudu.