Pasjanss

Ants Viljuse romaan Pasjanss kujutab üksiku inimese elu, milles välised sündmused ja sisemised arutlused põimuvad aeglases, korrapärases rütmis. Peategelane elab justkui omaenda suletud süsteemis, kus igapäevased tegevused ja kohtumised muutuvad mõtestamise allikateks. Pasjanss, mida mängitakse üksi ja reeglite järgi, toimib loos kujundina, mis viitab elu kulgemisele korduse ja juhuslikkuse piiril.

Romaan liigub vaikses tempos, peatudes väikestel hetkedel, mille tähendus võib avaneda alles hiljem või jäädagi osaliselt varjatuks. Tekst ei esita suuri sündmusi ega pöördeid, vaid jälgib, kuidas inimene suhestub end ümbritseva keskkonna ja mäluga. Suhted teiste tegelastega on hajusad, sageli katkendlikud, peegeldades peategelase enda eraldatust või tõrksust muutuste ees. Pasjanss ei kujuta mitte ainult elu kulgu, vaid ka selle lahtimõtestamist, kus iga uus kaart võib avada ootamatu võimaluse või jätta seisundi muutumatuks.