Esseid ja kirju. Teatrialased tööd

Kogumik „Esseid ja kirju. Teatrialased tööd“ koondab Antonin Artaud’ olulisi teoreetilisi kirjutisi, mis annavad ülevaate tema teatriuuenduse püüdlustest. Tekstides „Teater ja katk“, „Lavastamine ja metafüüsika“, „Bali teatrist“ ning „Idamaa teater ja lääne teater“ uurib autor teatrikunsti võimalusi väljuda sõnakesksusest ja liikuda rituaali, keha ning vahetu kogemuse suunas. Arutlused toovad välja, kuidas ida traditsioonid ja mütoloogiline mõtlemine avardavad lääne teatripraktika piire, kutsudes esile intensiivsemaid emotsionaalseid ja füüsilisi reaktsioone.

Teine osa raamatust keskendub manifestidele ja kirjadele, milles Artaud sõnastab oma kuulsa „julmuse teatri“ idee. Tekstid „Teater ja julmus“, „Julmuse teater. Esimene manifest“ ning „Julmuse teater. Teine manifest“ esitavad nõude teatrist, mis ei teeni üksnes meelelahutust, vaid raputab ja vapustab vaatajat. Kirjad julmusest ja keelest arutlevad, kuidas teatril on võimalik luua uus väljendusviis, mis ei sõltu pelgalt tavakeelest, vaid haarab heli, liikumise ja kujundite kaudu kogu inimese meelelise ja vaimse olemuse. Kogumik moodustab terviku, mis näitab Artaud’d otsimas teatri olemuslikku mõjujõudu väljaspool traditsioonilist dramaturgiat.

Antonin Artaud (1896–1948) oli prantsuse kirjanik, lavastaja ja teoreetik, kelle looming mõjutas sügavalt 20. sajandi avangardteatrit. Ta alustas tegevust dadaistide ja sürrealistide ringkonnas, kuid eristus kiiresti oma radikaalsete vaadetega. Artaud pidas teatrit rituaalseks ja eksistentsiaalseks kogemuseks, mille kaudu inimene seisab silmitsi oma sisemise tõega. Tema ideed avaldasid mõju mitmele põlvkonnale lavastajaid ja teoreetikuid, kujundades arusaama teatrist kui kunstivormist, mis ei piirdu lavalise esitusega, vaid ulatub inimese psüühika ja ühiskondliku kogemuse sügavustesse.