Kild killu kõrvale. Mälestusteraamat

Anton Vaarandi mälestusteraamat „Kild killu kõrvale“ on isiklik ja samas ajastuülene meenutuste kogumik, milles autor põimib oma elu sündmused ning tähelepanekud laiemate ühiskondlike ja poliitiliste muutustega 20. sajandi esimeses pooles. Raamatu ülesehitus järgib fragmentaarset stiili: eraldi peatükid või „killud“ käsitlevad erinevaid eluperioode, olukordi, kohtumisi ja keskkondi, mida autor on ise kogenud või tunnistanud. Nõnda moodustub mitmeplaaniline mosaiik, milles põimuvad lapsepõlvekirjeldused, kooliaja mälestused, tööelu episoodid ning peegeldused kultuuri- ja kirjanduselu üle.

Vaarandi käsitlusviis on tagasihoidlik ja vaoshoitud, kuid samas täpne ning keskendunud detailidele, mis loovad usaldusväärse pildi kirjutaja vaimsest kujunemisloost ja teda ümbritsenud oludest. Eri perioodide kirjeldustes joonistub välja ka muutuv poliitiline maastik – esimese iseseisvusaja lõpp, Teise maailmasõja aeg ja nõukogude võimu kehtestamine –, kuid autor jääb isikliku kogemuse tasandile, hoidudes avameelsest ideoloogilisest kommentaarist. Ühtlasi kujutab teos mitmeid kultuuritegelasi ja ajastu tüüpe, kellega Vaarandi on eluteel kokku puutunud, andes seeläbi aimu ka laiemast intellektuaalsest võrgustikust.

Anton Vaarandi (1909–1977) oli eesti ajakirjanik, kirjanik ja toimetaja, kelle loominguline tegevus sai alguse 1930. aastatel. Pärast sõda töötas ta mitmetes toimetustes ning tegutses eesti kirjanduse suunajana ka nõukogude kultuurisüsteemis. Tema mälestusteraamat esindab tagasihoidlikku ja elulähedast mäletamist, kus isikliku kõrval antakse edasi ka mitmeid ajaloolisi nüansse, mis muudavad teose väärtuslikuks ajaloo- ja kultuuriloo allikaks.