Novelle ja jutustusi (1885-1886)

„Novelle ja jutustusi (1885–1886)“ on Anton Tšehhovi mahukas kogumik, mis koondab üheks köiteks 94 novelli ja lühijuttu. Need lood annavad hea ülevaate kirjaniku varasest loomingust, kus tema tähelepanu keskmes on argipäevased olukorrad, lihtsad inimesed ja nende väiksed, ent tähenduslikud mured ja rõõmud. Tšehhov kujutab tavainimese elu sageli kergelt humoorikas, vahel satiirilises võtmes, kuid tema tekstide allhoovuses peitub alati sügavam psühholoogiline ja sotsiaalne tundlikkus. Kogumik esitab laia galerii tegelasi ja olukordi, milles lugeja võib ära tunda nii omaaegset vene elu kui ka üldinimlikke jooni.

Kogumiku jutud näitavad Tšehhovi kirjanduslikku küpsemist. Varasemad lood on sageli lühikesed, terava pointe’iga humoreskid, mis kujutavad väikekodanlaste ja ametnike argielu ning selle koomilisi tahke. Hilisemad jutud aga avavad juba rohkem sisemisi seisundeid ja elulisi paradokse, mille kaudu kerkivad esile ka tõsisemad teemad – üksildus, ebaõiglus, lootuse ja tegelikkuse vaheline pinge. Tšehhovil õnnestub väheste sõnadega edasi anda kogu inimelu keerukus, mis teeb temast ühe lühivormi suurima meistri.

Anton Tšehhov (1860–1904) oli vene arst, kirjanik ja dramaturg, keda peetakse novelližanri üheks uuendajaks ja täiuslikumaks viljeleks. Tema loomingut iseloomustab napp, kuid täpne stiil, milles peegelduvad nii kaastunne kui ka irooniline pilk inimeste nõrkustele. Tšehhovi novellid ja jutustused mõjutasid oluliselt kogu maailmakirjandust, tema näidendid on tänini teatri repertuaari lahutamatu osa. Kogumik „Novelle ja jutustusi (1885–1886)“ annab eesti lugejale väärtusliku sissevaate autori varasematest töödest, kus juba avaldub tema hilisema loomingu omapärane sügavus ja inimlikkus.