Varjatud võimalus

Anti Kidroni teos „Varjatud võimalus“ kuulub mõttelise ja elulise psühholoogia piirimaile, käsitledes inimese sisemisi ressursse, arengupotentsiaali ja võimet näha takistustes võimalusi. Raamat on kirjutatud populaarteaduslikus vormis ning ühendab teaduspõhised psühholoogilised arusaamad eluliste näidete, kujundlike mõtiskluste ja innustavate seisukohtadega. Autor esitab väite, et inimpsüühikas ja elusituatsioonides peitub sageli midagi varjatut – midagi, mida esmapilgul ei märgata, ent mis õigesti suunates võib saada arengu, tähenduse või isegi uue elu alguseks.

Raamat käsitleb teemavaldkondi nagu loovus, sisemine motivatsioon, kriiside potentsiaal, kohanemisvõime ja mõtlemisviiside mõju elu kujunemisele. Kidron ei lähtu ainult teoreetilistest mudelitest, vaid illustreerib käsitletavat rikkalikult eluliste olukordade ja mõtteharjutustega, mis suunavad lugejat enesevaatlusele. Ta ei paku lihtsaid lahendusi, vaid julgustab inimesi vaatlema oma elu vähem enesestmõistetavalt – märkama varjatud seoseid ja kasutamata jäänud võimalusi. Teose tonaalsus on mõtisklev ja julgustav, sobides hästi neile, kes soovivad liikuda edasi elu rasketest hetkest või otsivad tähendusrikast suunda argise otsustamise ja enesearengu keskel.

Anti Kidron (1931–2023) oli Eesti psühholoog, publitsist ja õppejõud, kes tegutses aastaid Tartu Ülikoolis ja avaldas mitmeid teoseid, mis käsitlesid inimkäitumise, tunnetuse ja ühiskonna vahekorra küsimusi. Tema kirjutamisstiil ühendab teadlase täpsuse ja esseisti vabaduse, mistõttu on tema raamatud hinnatud nii akadeemiliste kui laiemate lugejagruppide seas. „Varjatud võimalus“ jätkab tema mõttelist joont, mille keskmes on usk inimese sisemisse võimesse muutuda ja areneda, isegi – või just – siis, kui olukorrad näivad väliselt piiratud või lootusetud.