Psühholoogia põhisuunad

Teos „Psühholoogia põhisuunad” selgitab, millest koosneb inimese psüühika töö ning kuidas põhiprotsessid moodustavad toimiva terviku. Autor seab lähteküsimused selgelt lauale: mis ühendab aistingu ja taju, mälu ja mõtlemise; kuidas keskendub tähelepanu ja millele toetub kujutlus; millised jõud suunavad käitumist; miks meeleolu kõigub; kuidas temperament ja iseloom võtavad kuju. Raamat liigub üksikosist terviku suunas: esmalt määratleb ta baasmõisted, seejärel kirjeldab mehhanisme ning seob need näidete ja lühikeste selgitustega igapäevasest kogemusest. Üldjoon jookseb läbi kogu käsitluse: protsessid ei toimi eraldi, vaid annavad koos pildi, mille kaudu inimene tajub, mäletab, arutleb ja teeb otsuseid. Lõpuks tutvustab tekst peamisi uurimismeetodeid ja toob esile psühhoteraapia tänapäevaseid suundumusi kui rakenduslikku välja, kus teooria ja praktika kohtuvad.

Raamat hoiab järjekindlat ülesehitust. Iga peatükk alustab probleemi püstitusega, täpsustab mõiste, kirjeldab keskset mehhanismi ning näitab, kuidas seda mehhanismi saab ära tunda argistes olukordades. Selline rütm toetab lugejat, kes õpib iseseisvalt või kaugõppes: mõiste võetakse lahti, seos teiste nähtustega tehakse nähtavaks, lõpus koondatakse põhijäreldused. Käsitlus rõhutab, et tajus, mälus ja mõtlemises on määrav nii eristus kui vastastikune mõju; tähelepanu ei ole üksnes pingutus, vaid vahend, mis suunab, milline info jõuab töötlemisse; kujutlus ei ole pelgalt fantaasia, vaid vaimne operatsioon, mis toetab õppimist ja probleemilahendust. Motivatsiooni, tunnete, temperamendi ja iseloomu juures püsib fookus nähtuste kirjeldusel ning pihtidel, millega neid mõõta ja eristada, ilma et tekst hakkaks pakkuma lihtsaid tüübitabeleid.

Käsiraamat sobib alustekstiks nii üliõpilasele kui lugejale, kes otsib süsteemset sissejuhatust. Lugeja saab tööviisi, mitte ainult definitsioonid: ta õpib sõnastama vaatlusküsimust, eristama tegureid, võrdlema selgitusi ning otsima tõendit. Harjutuse koht sünnib lugemise käigus: tähelepanek oma käitumisest, meenutus katkendlikust mälust, valik, mille juures saab kontrollida motiivi ja tagajärje suhet. Teos ei sea üht koolkonda ainuõigeks, vaid näitab, kuidas eri vaated aitavad sama nähtust eri nurkade alt mõtestada. Nii kujuneb raamatu tuum: psühholoogia annab keele, millega mõelda inimese kohta, ning meetodi, millega kontrollida, kas mõte peab vastu, kui seda rakendada õppimises, suhtlemises ja igapäevases otsustamises.