Mäng tulega

Anthony Berkeley kriminaalromaan „Mäng tulega“ kuulub klassikalise briti mõrvamüsteeriumi žanrisse, kus psühholoogiline peenus, loogiline ülesehitus ja ootamatu lahendus on läbivad tunnused. Romaani keskmes on kuritegu, mis saab alguse justkui süütust olukorrast: mõttetuna tundunud nali või kerge provokatsioon päädib surmaga, ning osalised avastavad end moraalselt ja seaduslikult keerulise olukorra keskelt. Lugu areneb läbi mitme tegelaskuju vaatepunkti, luues mitmekihilise pildi sündmustest, kus iga osaline näeb olukorda veidi teisiti. Järk-järgult koorub välja küsimus: kas tegemist oli tahtmatu tagajärje, osava manipulatsiooni või ettekavatsetud mõrvaga?

Berkeleyle omaselt on süžee üles ehitatud nii, et lugeja saab mängu kaasatud – pakutakse mitmeid vihjeid ja väärjälgi, kuid tõeline lahendus jääb varjatuks kuni lõpuni. Tema lähenemine detektiivikirjandusele on uuenduslik selles mõttes, et lisaks kuriteo lahendusele huvitub ta ka tegelaste psühholoogiast ja nende sisemistest motiividest. „Mäng tulega“ ei ole pelgalt loogikaülesanne, vaid ka sotsiaalne kommentaar, kus moraalne hall ala muutub sama tähtsaks kui süüdlase väljaselgitamine. Pinget ei looda ainult ohu või tempoga, vaid intellektuaalse ebakindluse kaudu: kes on aus, kes mängib, kes mõistab end ise süüdi?

Anthony Berkeley (1893–1971) oli briti krimikirjanik ja üks detektiivromaani kuldajastu silmapaistvamaid autoreid. Tema loomingul oli suur mõju žanri arengule, eriti läbi tema huvi inimese motiivide ja tõe relatiivse iseloomu vastu. Ta oli üks Detection Clubi asutajaliikmeid ning kirjutas ka pseudonüümi Francis Iles all, kus katsetas nn tagurpidi-kriminaalromaani vormiga. „Mäng tulega“ peegeldab tema püüdlust muuta detektiivromaan pelgalt mõistatuse lahendamisest laiemaks uurimuseks inimese käitumise ja vastutuse üle, säilitades samal ajal traditsioonilise briti krimiklassika tunnusjooned.