Valge palakas

„Valge palakas“ on leedu kirjaniku Antanas Škėma romaan, mis kuulub 20. sajandi Leedu kirjanduse olulisemate modernistlike teoste hulka. Lugu on kirjutatud teadvusevoo võtmes, segades peategelase mõtteid, mälupilte ja argipäeva killustunud tajusid. Teose keskmes on Ameerikas elav leedu emigrant, kes töötab hotelli liftijuhina ning elab läbi sisemisi kriise, meenutades kodumaad, sõjaaega ja kaotatud võimalusi. Fragmentaarne ülesehitus ja poeetiline keel loovad pinge tegelikkuse ja mälestuste vahel, tuues esile üksinduse ja juurtetuse tunde võõrsil.

Eesti keeles ilmus romaan 1992. aastal kirjastuse Perioodika sarjas „Loomingu Raamatukogu“ (nr 20–22). Teose tõlkis Mihkel Loodus ja kujundas Jüri Kaarma. Pehmekaaneline väljaanne on mahukas ning jaotatud osadeks, mis järgivad originaali rütmi ja sisemist loogikat. Raamat on üks esimesi Škėma teoseid, mis eesti lugejani jõudis, ning see on jäänud oluliseks näiteks Balti pagulaskirjandusest eesti tõlkevalikus.

Antanas Škėma (1910–1961) oli Leedu kirjanik, näitleja ja lavastaja, kes emigreerus Teise maailmasõja lõpus läände. Tema loomingut iseloomustab psühholoogiline sügavus, modernistlik stiil ja eksistentsiaalsete teemade käsitlus. „Valge palakas“ on tema tuntuim romaan, mida on sageli nimetatud leedu modernismi tippsaavutuseks. Škėma suri ootamatult 1961. aastal USA-s, kuid tema teosed on jätkuvalt olulised nii Leedu kui ka rahvusvahelises kirjanduses.