Margarita

Romaan “Margarita” seob ühe kogukonna ja metsa loo sõjajärgse Soome muutustega. Jutustus algab sanatooriumis, kus noor massöör Senni teenindab suvitajaid ning otsib väljapääsu igapäevastest valikutest. Teine liin jälgib rindel oma postil püsivat Mikko’t, kolmas toob vaate metsamees Anttile, kes mõõdab metsi ja hakkab rahu saabudes otsustama, millised alad lähevad raiumisele ja millised jäävad alles. Teos kasutab pärlikarbi motiivi, et näidata, kuidas sekkumine lõhub nii eluslooduse kui ka inimese enda kaitsekihi. Lugu asetab kõrvuti isikute otsused ja taastamist nõudva ühiskonna surve ning hoiab fookuse sellel, mis juhtub siis, kui majanduslik tormakus varjutab elukeskkonna. Ajakäsitlus koondub 1940.–1950. aastatele, kus ümberehitus nõuab kõigilt panust ja kus valikud jätavad pikad jäljed.

Raamat liigub eri häälte vahel ning hoiab tegevust peamiselt väikestes tööolukordades: sanatooriumi rutiin, rindepäevad, metsakorralduse arutelud. Lugeja näeb, kuidas statistika, määrused ja plaanid kohtuvad nendesamade inimestega, kes proovivad teha koduseid ja isiklikke otsuseid. Romaan sõnastab ülemineku, kus riiklik ülesehitus, metsade majandamine ja epideemiate hirm moodustavad tingimused, milles tegelased püüavad säilitada eneseväärikust. Teos näitab, kuidas otsused liiguvad üle inimeste ja liikide piiride ning kuidas avalik hea nõuab arvestamist sellega, mis ei räägi enda eest. Eesti väljaande teeb kättesaadavaks tõlkija Toomas Tallo; kirjastuse lehe teave kinnitab ka teose mahu ja paigutuse nüüdisilukirjanduse sarjas. Nõnda on lugejal ees romaan, mis laseb sündmustel ja töövõtetel ise tähenduse koguda ning mis ei kasuta loosungit, vaid paneb asjad toimuma kohtades, kus inimene puutub kokku maastiku, veekogude ja metsatööga.

Anni Kytömäki on Soome kirjanik, kes elab Hämeenkyrös ja kelle taust on looduskartograafias. See ettevalmistus suunab tema proosas tähelepanu maastike rütmile, elupaikade püsivusele ning inimese ja keskkonna vastasmõjule. “Margarita” on tema kolmas romaan ja see pälvis Soome olulisima kirjandusauhinna Finlandia; tunnustus kinnitab, et autor suudab ühendada ühiskondliku vaate ja isikliku teekonna ühtseks jutuks. Kytömäki varasemate raamatute looduskogemus jätkub siin, kuid vaade liigub selgemalt ka halduslike ja majanduslike otsuste juurde, mis suunavad igapäevaelu. Nõnda kasvab sellest raamatust uurimus, kuidas inimene kasutab ära ja kaitseb ühtaegu, ning kuidas jutustaja laseb neil kahel liinil kokku saada.