Ei maa ega meri

„Ei maa ega meri” on Anne von Canali romaan, mis ilmus eesti keeles 2014. aastal kirjastuse Varrak vahendusel. Teos uurib inimese võimet elus korduvalt uuesti alustada ja erinevate rollide kaudu end uuesti määratleda. Loo peategelane, kes tegutseb Lawrence Alexanderi nime all, mängib meelelahutuslikke klaveripalakesi ristluslaevadel. Kuid ootamatu teade sunnib teda pöörduma tagasi oma minevikku ja meenutama varasemaid eluetappe, mis on täis nii lootusi kui ka purunemisi.

Tagasivaadetes avaneb pilt Laurits Simonsenist, kes kasvas üles Stockholmis suurkodanlikus peres, pürgides kuulsaks pianistiks. Tema tee aga katkeb ootamatult ja elu viib kokku Siljaga, kelle vanemad olid sõjapõgenikud Eestist. Abielu toob kaasa uusi valikuid ja raskusi ning kümnendal pulma-aastapäeval aset leidnud tõsiasi sunnib Lauritsat katkestama suhted oma vanematega ja kolima koos perega taasiseseisvunud Eestisse. Tallinnas algab uus elu, mis tundub lootusrikas, kuni saatuslikul 1994. aasta septembriööl puruneb kõik, jättes jälje kogu perele. Romaan põimib isikliku ja ajaloolise traagika, tuues esile Estonia katastroofi mõjuraamistiku.

Anne von Canal (sündinud 1973) on saksa kirjanik, kes on õppinud skandinavistikat ja germanistikat. Enne kirjandusele pühendumist tegutses ta ligi kümme aastat kirjastusalal ning on tõlkinud rootsi ja norra keelest. „Ei maa ega meri” on tema debüütromaan, mille ta pühendas parvlaev Estonia hukkumise 20. aastapäevale. Hiljem on von Canal kirjutanud ka teisi teoseid, mida iseloomustab süvenemine inimese sisemaailma ja ajalooliste mälestuste põimumine isikliku kogemusega.