See, mis kunagi ei juhtu

Norra kirjaniku Anne Holti kriminaalromaan „See, mis kunagi ei juhtu“ on haarav ja pingeline uurimus vägivalla, usu ja vihkamise kokkupuutepunktist tänapäeva ühiskonnas. Teos kuulub tuntud uurija Hanne Wilhelmseni lugude sarja, kuigi selles raamatus ei ole ta keskne tegelane, vaid tegutseb pigem tagaplaanil. Juhtum ise saab alguse Oslos, kui jõulupühade eel avastatakse karismaatilise televangelisti ja tema perekonna julmalt tapetud laibad. Vägivallatsemise ulatus ja sümboolsed vihjed kuriteopaigal viitavad millegi sügavalt isikliku ja ideoloogilise toimumisele. Juhtumi uurimine antakse politseinikule Yngvar Stubøle, kelle ülesandeks saab lahti harutada keerukas ja kohati hirmutav lugu, milles segunevad religioon, ekstremism ja psühholoogiline trauma.

Romaanis käsitletakse usuäärmusluse ja kättemaksuiha põimumist, tuues esile, kuidas vägivalla juured võivad ulatuda aastate taha ja peituda sotsiaalselt aktsepteeritud nähtuste varjus. Holt loob pingeid peene järkjärgulise paljastamise kaudu, mitte lühikeste šokkidega, ning pöörab suurt tähelepanu tegelaste sisemaailmadele. Uurimine kulgeb paralleelselt tapja mõttemaailma lahtirullumisega, mis lisab loole psühholoogilist sügavust. Samuti ei jäeta tähelepanuta Norra ühiskonna usulist ja kultuurilist tausta, mida autor kasutab oskuslikult nii loo arenguks kui ka kriitiliseks kommentaariks. Pealkiri „See, mis kunagi ei juhtu“ osutabki sündmusele, mis on mõeldamatu – massimõrvale usulise motiivi varjus – ning sunnib lugejat küsima, kui hästi me oma kogukonda tegelikult tunneme.

Anne Holt (sündinud 1958) on Norra endine jurist, õigusteadlane ja justiitsminister, kes alustas kirjanikukarjääri 1990ndatel aastatel. Tema kriminaalromaanid on saavutanud rahvusvahelise tuntuse tänu realistlikule stiilile, tugevale sotsiaalsele närvile ja komplekssetele karakteritele. Holt käsitleb oma teostes sageli teemasid, mis ulatuvad tavapärase detektiiviloo piiridest kaugemale – olgu need seotud poliitika, soolise identiteedi, usu või võimuga. „See, mis kunagi ei juhtu“ on hea näide tema oskusest ühendada psühholoogiline pingestatus ja ühiskonnakriitiline sõnum põnevusromaani vormis, mis jääb lugejat mõtlema veel ka pärast viimase lehekülje lugemist.