Ununenud valss

Iiri kirjaniku Anne Enright’i romaan „Ununenud valss“ keskendub armastuse ja truudusetuse nüansirikkale kujutamisele. Teose keskmes on Gina Moynihan, kes meenutab minevikus aset leidnud armulugu, mis raputas tema elu ja jättis endast alles püsiva jälje. Lugu hargneb aegamisi kahe ajatasandi vahel: ühelt poolt olevik, kus Gina seisab silmitsi tagajärgedega, ja teisalt minevik, milles toimub suhe abielumehega nimega Sean. Armulugu ei alga suurejooneliselt ega romantiliselt, vaid pigem vaikselt ja igapäevaselt – pilguheitudest, väikestest žestidest, hetkedest hotellides ja kohvikutes. Suhe areneb tasahilju, ent tema mõju on sügav ja hävitav, eriti Seani tütre Evie kaudu, kelle ebastabiilsus ja haavatavus tekitavad Ginas süütunnet ja ebakindlust.

Romaani stiil on introspektiivne, episoodiline ja ajaliselt hüplik. Enright kasutab Gina häält, et liikuda ajas edasi-tagasi, sageli katkestades mõttevoogu kõrvalepõigetega või alateadlike seoste kaudu. See lahtine struktuur ei lase sündmustel selgelt piiritletult areneda, vaid laseb neil heljuda justkui unenäos – või ununenud valsina, mille rütm naaseb alles siis, kui see on juba kaugenenud. Teos ei paku moraalseid hinnanguid, pigem esitab armastuse, pettumuse ja igatsuse kui keerulise ja sageli ebamugava kogemuse. Enright ei rõhuta dramaatilisi pöördeid, vaid keskendub väikestele, ent tähenduslikele hetkedele, mis muudavad elu suunda. See on romaan üksindusest ka siis, kui ollakse koos, ja armastuse raskusest siis, kui see tuleb valele hetkel.

Anne Enright (sündinud 1962) on üks olulisemaid kaasaegseid Iiri autoreid. Tema proosa on sageli isiklik, psühholoogiliselt terav ja keskendub naiste kogemusele – nii peresuhetes kui ka ühiskondlikus raamistikus. Ta on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas Bookeri preemia romaani „Kokkutulek“ eest. Enright’i keel on napp, täpne ja emotsionaalselt tihe, sageli vaheldub iroonia haavatavusega. „Ununenud valss“ jätkab tema varasemat loomingut, käsitledes armastust mitte kui lunastust või vabanemist, vaid kui jõudu, mis tõstab esile inimese sisemised vastuolud ja ootamatud haavatavused.