Agathe

Anne Cathrine Bomanni romaan „Agathe” jutustab loo eakast psühhiaatrist, kes on oma tööelus jõudnud lõpule. Ta loendab päevi pensionini ja on ammu kaotanud huvi patsientide murede vastu. Inimeste valu tundub talle tühi ja mõttetu, justkui oleks ta emotsionaalselt tardunud ning suletud igasuguse läheduse ees. Selline distants ja väsimus annavad romaanile alguses karge ja üksildase tooni, kus peategelane on suletud nii teistele kui ka iseendale.

Muutus algab hetkel, kui tema juurde satub patsient nimega Agathe. Naine ei lase end kõrvale tõrjuda ning sunnib arsti silmitsi seisma mitte ainult tema enda probleemidega, vaid ka omaenda hirmude ja sisemise tühjusega. Nende kohtumised kujunevad psühhiaatri jaoks pöördepunktiks, avades talle võimaluse taas kogeda inimlikku lähedust ja mõista, et elus ei ole kunagi liiga hilja end avada. Romaan liigub aeglases ja vaoshoitud rütmis, kuid selle vaikne intensiivsus jätab sügava mulje.

Anne Cathrine Bomann (sündinud 1983) on taani kirjanik ja psühholoog, kelle debüütromaan „Agathe” pälvis kiiresti rahvusvahelist tähelepanu. Raamat on tõlgitud paljudesse keeltesse ning seda on kiidetud selle tundliku ja poeetilise stiili eest. Bomanni taust psühholoogina kajastub selgelt tema kirjutises: ta oskab kujutada nii vaikseid sisemisi muutusi kui ka habrast suhte dünaamikat. „Agathe” on tema esikromaan, kuid juba see teos kinnitas ta autorina, kes suudab väikeste detailide kaudu avada suuri teemasid nagu üksindus, lähedus ja inimlik haavatavus.