Haldjas Kräsupea

Anne Boothi pildiraamat „Haldjas Kräsupea“ on lugu väikesest haldjast, kes tunneb end teiste kõrval kohmetuna ja ebaõnnestununa. Kräsupea ei oska võluda vihma, maalida vikerkaart ega panna lilli õitsema – oskusi, mida teised haldjatüdrukud justkui pingutuseta valdavad. Ent erinevalt teistest haldjatest on Kräsupea lahke ja abivalmis ning keskendub sellele, kuidas oma sõpru toetada. Teos toob esile, et tõeline tugevus ei pruugi peituda maagilistes võimetes, vaid empaatiavõimes ja südamesoojustes tegudes, mis sageli jäävad esialgu märkamatuks, kuid osutuvad lõpuks määravaks.

Loo kulminatsiooniks saab iga-aastane haldjate ball, kus kõigil osalejatel tuleb oma oskused proovile panna. Kui Kräsupea kord kätte jõuab, näitab ta, et ka lahkus ja hoolivus on väärtused, mis väärivad tunnustust. Sõprade toel ja siira püüdluse abil täidab ta kõik katsed ning pälvib lõpuks printsessikrooni – mitte seetõttu, et ta oleks kõige osavam, vaid kuna ta on kõige siiramalt heatahtlik. Raamat kannab edasi positiivset sõnumit sellest, et iga laps on ainulaadne ja väärtuslik oma isikupäral põhinevalt, mitte võrreldes teistega.

Anne Booth on Suurbritannia lastekirjanik, kelle loomingut iseloomustab empaatia, südamlikkus ja tugev sotsiaalne sõnum. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid lastele ja noortele, pöörates oma lugudes tähelepanu sõprusele, enesekindlusele ja kaasavusele. „Haldjas Kräsupea“ on osa tema väikestele lastele suunatud teostest ning eristub tundliku teemakäsitluse ja lihtsa, kuid mõjusa loo poolest. Eesti keeles on raamatu tekst tõlkinud ja luulevormi seadnud Riina Turi, mis lisab loole rütmilisust ning muudab selle sobivaks ettelugemiseks ja koos nautimiseks ka kõige väiksematele kuulajatele.