Gulag. Nõukogude koonduslaagrite ajalugu

Esimene terviklik käsitlus süsteemist, mis kujundas suure osa Nõukogude Liidu ajaloost ja jättis jälje miljonite inimeste eludesse. Autor kirjeldab GULAGi kui institutsiooni, mis ei olnud üksnes repressiivaparaadi osa, vaid ka majanduslik tööriist ja ideoloogiline vahend. Raamat avab laagrite tekke 1918. aastast alates, kui bolševikud hakkasid rajama sunnitöökolooniaid, ning jälgib nende arengut Stalini ajastu kõrgpunkti ja hilisema lagunemiseni. Applebaum uurib, kuidas süsteem muutus oma olemuselt majanduse osaks – vangide töö toel rajati tehaseid, kanaleid ja raudteid – ning kuidas hirmu ja distsipliini abil hoiti koos riiki, mis iseenda julmuse raskuse all lõpuks kokku varises. Samas ei piirdu ta statistika ja poliitikaga, vaid pöörab tähelepanu inimesele laagrite sees, näidates, kuidas vangid säilitasid väärikuse ja inimsuse tingimustes, kus need näisid kadunud olevat.

Raamat on üles ehitatud kronoloogiliselt, kuid põimib ajaloolise ülevaate isiklike lugude ja mälestustega. Arhiividest, kohtuprotokollidest ja intervjuudest kogutud materjalid avavad GULAGi kui argireaalsuse: vangide toit, tööpäevad, haigused, suhted, hirm ja harjumine kujutavad süsteemi mitte abstraktse õudusena, vaid igapäevase eluna, mille sees püsiti ja mille vastu võideldi. Applebaum näitab, et koonduslaagrid ei olnud üksikute hullumeelsete valitsejate kapriis, vaid teadlikult üles ehitatud mehhanism, mille kaudu Nõukogude võim taastas kontrolli ühiskonna üle. Ta rõhutab, et GULAGi lugu ei ole ainult minevik, vaid osa laiemast küsimusest, kuidas ühiskonnad taluvad ja õigustavad vägivalda, kui see on kaetud ideoloogia ja korra keelde. Läbi inimeste isiklike meenutuste saab raamatust mitte ainult ajalugu, vaid ka moraalne tunnistus, mis sunnib küsima, mis on vabaduse ja vastutuse piir.

Anne Applebaum (sündinud 1964) on Ameerika ajakirjanik, ajaloolane ja esseist, kes on keskendunud Ida-Euroopa ja totalitaarsete süsteemide uurimisele. Ta on õppinud Yale’i, Londoni ja Oxfordi ülikoolides ning töötanud ajalehe The Washington Post kolumnisti ja toimetajana. Tema uurimused käsitlevad poliitilise rõhumise ja demokraatia haprust postsovetlikus maailmas. «Gulag» tõi talle rahvusvahelise tuntuse ja Pulitzeri preemia, kinnistades tema positsiooni ühe olulisema 20. sajandi totalitarismi uurijana. Hilisemates teostes, nagu «Raudne eesriie» ja «Demokraatia loojang», jätkab Applebaum sama temaatikat, analüüsides, kuidas ideoloogia võib muuta ühiskonna moraalset alust. Tema kirjutamislaad ühendab ajakirjandusliku täpsuse ja ajaloolase põhjalikkuse, luues teoseid, mis kõnetavad nii teadlast kui ka üldlugejat ning hoiavad elavana mälestust ajast, mil inimene pidi iga päeva nimel sõna otseses mõttes ellu jääma.