Vasta kurjale kurjaga

Romaan tähistab Amanda Lundi naasmist erakorralise üksuse läbirääkijana hetkeks, mil Rootsi välisteenistuse politseinik kaob Prištinas. Teos seab sündmused kahte rütmi: välismissiooni operatiivne surve ja kodune menetlusloogika, kus iga kõne, protokoll ja liikumine peab saama põhjenduse. Lugu ei ehita juhuslikke pöördeid, vaid sammub faktidest: kes annab kontakti, mis hetk katkeb side, millal muutub eelarvamus tööversiooniks. Läbirääkimise tehnika – kuulamine, piiri seadmine, üks lause korraga – peegeldab Amanda enda tasakaalu otsingut pärast lapsehoolduspuhkust. Nii saab romaanis oluliseks, kuidas töökorraldus hoiab inimest, kui ülesanne nõuab kiiret reageerimist ja täpset keelt.

Paralleelselt liigub teises teljes endine politseinik Ellen Engwall, kes veab läbi Euroopa tundmatut koormat; kolmandas liinis valmistab Rootsis üks mees leina kõrvalt kättemaksu. Raamat järjestab need trajektoorid nii, et lugeja näeb, kuidas valed ja vaikimised moodustavad mustri enne, kui nimed kohtuvad. Süžee kasutab kriminaalromaani tööriistu: ajagraafikud, külma peaga kontrollitavad detailid, kokkupuutepunktid, kus ühe otsus nihutab kõiki. Pinge ei seisne üleloomulikus ohus, vaid selles, kas institutsioon ja inimene suudavad üksteist kanda – kas läbirääkija peab joont, kas tõend jõuab ajas kohale, kas valik tehakse faktide, mitte hirmu pealt. Nõnda muutub raamat uurimise ja vastutuse loogika kirjeldamiseks, kus iga stseen peab menetlusliku selguse proovile.

Autor Anna Tell on Rootsi politoloog ja kriminaaluurija, kellel on ligi kahekümne aasta politsei- ja sõjaväekogemus nii Rootsis kui ka välismissioonidel. Sama taust annab Amanda Lundi lugudele institutsionaalse täpsuse ja välitöö tunde. Eesti keeles on temalt varem ilmunud romaan, milles Amanda tegutseb Kabulis; siin jätkub sari teise juhtumiga ning keskendub läbirääkimise kui ameti eetilisele ja praktilisele raamile. Tõlge vahendab lakoonilise lause ja menetluskeele nii, et dialoogis püsib vaoshoitus ja selgus; see hoiab loo fookuse tegudel, mitte markeeringutel. Telli käekiri eelistab süsteemsust: situatsioon, otsus, tagajärg – ja küsimus, kas inimene peab oma lubaduse ka siis, kui surve tõuseb.