Lillemuinasjutud

„Lillemuinasjutud“ on läti kirjaniku Anna Sakse teos, mis toob lugejani muinasjutuvormis lood lilledest ja nende sümboolsest tähendusest. Raamatu lähtepunktiks on autori enda lapsepõlvemälestus jaaniööst, mil eksimine metsateel viis ta ööviiulite õitsemise ja lõhna avastamiseni. Sellest kogemusest kasvas välja terve maailm lilledega seotud lugusid, kus igal taimel on oma lugu, iseloom ja hing. Muinasjutud ei piirdu pelgalt lillede kirjeldamisega, vaid põimivad looduse ilusse inimlikke emotsioone ja moraalseid tõdesid, muutes lillede elu lugejale arusaadavaks ja hingelähedaseks.

Kogumikust leiab jutte nii tuttavatest kui ka eksootilisematest taimedest: ööviiul, lillehernes, palsam, lumikelluke, pärsia sirel, murtudsüda, gladiool, käopisar ja paljud teised. Iga muinasjutt loob seose taime välimuse, tema õitsemise aja ja temaga seotud rahvapärimuste või inimlike tunnete vahel. Lillede kaudu avanevad lood armastusest, igatsusest, kurbusest ja rõõmust, aga ka lohutuse ja lootuse leidmisest. Nii moodustavad „Lillemuinasjutud“ poeetilise terviku, kus loodus ja inimlik kogemus põimuvad üheks, pakkudes lugejale korraga muinasjutulist meelelahutust ja sügavamat sümboolset tähendust.

Anna Sakse (1905–1981) oli läti kirjanik, kelle looming hõlmab nii proosat, publitsistikat kui ka lastekirjandust. „Lillemuinasjutud“ on tema üks tuntumaid teoseid, mis on leidnud lugejate armastust nii Lätis kui ka teistes maades, kuhu raamat on tõlgitud. Sakse stiili iseloomustab poeetiline kujundlikkus ja oskus siduda looduse ilminguid inimlike tunnetega. Tema muinasjutud on mõeldud kõigile põlvkondadele – neis leidub võlu ja lihtsust lastele, aga ka allegoorilist sügavust täiskasvanud lugejale. „Lillemuinasjutud“ on jäänud püsima baltimaise lastekirjanduse klassikana.