Natside naised 2. osa
Natside naised 2. osa
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Väga hea (kasutatud)
- Märkused:
- Kunst | 2001
- 220 lk | Kõvakaaneline | 147 x 212 mm
- ISBN: 9785899202667
- Keel: eestikeelne
Anna Maria Sigmundi raamat „Natside naised. 2. osa“ jätkab autori uurimust Saksamaa kolmanda riigi aegsete naiste rollist ja mõjust. Teos keskendub naistele, kes ei olnud pelgalt kõrvaltegelased, vaid aktiivsed osalejad natsionaalsotsialistlikus süsteemis. Raamatus on portreed kuuest tuntud naisest, kelle elu ja valikud peegeldavad ajastu vastuolusid. Nende seas on hulljulge lendur Hanna Reitsch, kes maandus sõja lõpus Berliinis, et aidata Hitleri põgenemist; Lina Heydrich, kes toetas oma sõjaroimarist abikaasat; Gerda Bormann, kes unistas seaduslikust mitmikabielust; aristokraat Unity Valkyrie Mitford, kes oli Hitleri isiklik tuttav; Winifred Wagner, kes jäi truuks „Wolfile“ kuni lõpuni; ja Karoline Rascher, kes röövis lapsi, et luua natsionaalselt puhas suurpere.
Autor näitab, kuidas nende naiste elud olid tihedalt seotud ideoloogia ja võimuaparatuuriga. Sigmund ei kirjelda neid üksnes meeste varjudena, vaid uurib, millised olid nende isiklikud motiivid, soovid ja õigustused. Raamat paljastab, kuidas ambitsioonid, hirm ja veendumused põimusid, muutes need naised süsteemi lahutamatuks osaks. Samas kerkib küsimus vastutusest – kui kaugele võib inimene minna lojaalsuse ja veendumuse nimel, ning kas osalus kurjuses on alati teadlik valik. Iga portree on ühtaegu ajalooline ja psühholoogiline uurimus võimu ja moraali piiridest.
Anna Maria Sigmund on Austria ajaloolane ja kirjanik, kelle teosed keskenduvad Natsi-Saksamaa sotsiaalsele ja kultuurilisele taustale, eriti naiste rollile totalitaarses ühiskonnas. Tema uurimistöö põhineb arhiiviallikatel, isiklike päevikute ja tunnistuste analüüsil, mille abil ta loob tasakaalustatud pildi inimestest, keda ajalugu on sageli kujutanud ühekülgselt. Sigmund on tuntud selge ja analüütilise stiili poolest – ta ei mõista oma uurimisobjekte hukka ega idealiseeri neid, vaid püüab mõista, kuidas ajastu ideoloogiline surve ja isiklikud ambitsioonid võisid tekitada kaasosaluse kuritegelikus süsteemis.
