Nonpariisis ja kusagil mujal

Anna Kamieńska teos „Nonpariisis ja kusagil mujal“ on poeetilise alatooniga proosakogu, mis ühendab endas novellid, miniatuurid ja mõtisklused, kujutades elu äärealadel – nii geograafilises kui vaimses mõttes. Raamatu nimitegelane, pan Michaś, on unistaja ja mõtteline rändur, kes tahab kirjutada romaani, ent rohkem kui kirjutamisele keskendub ta mõtisklemisele elu ja kujutluste üle. Kamieńska proosa on peenetundeline ja mõtisklev, sageli impressionistlik, liikudes reaalsuse ja fantaasia, argipäeva ja unistuste piiril. Tegelaste sisemaailm ja nende vahetu kogemus on seatud esiplaanile, kusjuures jutustuse kulg ei sõltu tegevusest, vaid seisunditest ja vaatlustest.

Raamatus on tunda vaikset, kohati iroonilist, ent alati kaastundlikku pilku inimeste elu ja püüdluste suhtes. Kamieńska tegelased on sageli lihtsad inimesed – väikestes linnades, kitsastes korterites, omaenda mõtetes ja unistustes. Ent just nende lihtsuse kaudu toob autor esile elu varjatud kihid ja paradoksid. „Nonpariisis“ ei ole mitte pelgalt koht, vaid seisund – igatsus millegi muu, parema, tähenduslikuma järele, mis jääb alati kusagile mujale. Nii kujuneb kogu teos justkui väikese inimese sisemonoloogiks, mille kaudu avaneb universaalne tunnetus maailmast, mida me kõik tajume, aga harva sõnadesse seame.

Anna Kamieńska (1920–1986) oli poola luuletaja, proosakirjanik ja esseist, kelle loomingut iseloomustab sügav usuline ja eksistentsiaalne tunnetus. Ehkki ta alustas oma kirjanduslikku teed luuletajana, on ka tema proosat läbimas lüüriline ja peenetundeline stiil. Kamieńska käsitles sageli leina, kaotuse ja usukahtluste teemasid, ent ka elu argiseid hetki, mille sees võib peituda midagi pühalikku. „Nonpariisis ja kusagil mujal“ kuulub tema mõtlikuma ja introspektiivsema proosa hulka, andes lugejale võimaluse peatuda, märgata ja mõtestada elu detaile, mis igapäevaselt kergesti märkamatuks jäävad.