Sinine Lind. irokeeside kasupoeg

Anna Jürgeni teos „Sinine Lind. irokeeside kasupoeg“ on ajaloolis-romantiline jutustus, mis viib lugeja 18. sajandi Põhja-Ameerikasse, kus Euroopa asunike ja indiaanihõimude vahelised suhted olid täis vastuolusid ja konflikte. Raamatu keskmes on eurooplastest asunike poiss, kes satub irokeeside kätte ja kasvatatakse üles nende kogukonnas. Loo fookuses on lapse kohanemine võõra kultuuri ja eluviisiga, tema kasvamine inimeseks, kes peab leidma oma identiteedi kahe maailma vahel. Autor seob tõsielulisi lähtepunkte ja folkloori, luues lugu, mis püüab tabada indiaanlaste eluolu ja väärtusi.

Romaanis kerkib küsimus, kuivõrd on see lugu väljamõeldis või ajalooline tõsiasi. Jürgen avab loo alguses, et paljud sellised jutustused on olnud osaliselt fiktsioon, ent neil on oma tõepõhi, sest 18. sajandil rööviti asunike lapsi tõepoolest sageli ja neid kasvatati hõimude juures oma laste kombel. Teos ei jää pelgalt seiklusjutuks, vaid toob esile kultuurilise kohanemise raskused ja võimalused. Laps, kellest saab indiaanlaste seas Sinine Lind, õpib tundma looduse ja hõimu seaduspärasid, tajudes ühtlasi kaotust oma sünnipärasest elust. See annab loole psühholoogilise ja kasvatusteadusliku mõõtme, mis ulatub kaugemale tavapärasest seikluslugude raamistikust.

Anna Jürgen (1899–1973) oli eesti kirjanik ja tõlkija, kes tegeles peamiselt noortele suunatud ajalooliste ja seikluslike teostega. Ta on kirjutanud mitmeid romaane ja jutte, mis ammutavad ainest Ameerika algasukate elust ja põimivad seda hariva eesmärgiga, tuues noorele lugejale lähemale võõraid kultuure ja ajaloolisi sündmusi. „Sinine Lind. irokeeside kasupoeg“ on tema tuntumaid teoseid, mille kaudu ta püüdis avardada lugejate silmaringi, sidudes põnevuse ja teadmised ühtseks tervikuks. Jürgeni töödes on alati tajutav soov ühendada meelelahutuslik lugemine ja ajalooline teadlikkus.