Nõmmelill. Valimik luuletusi

Luulevalimik „Nõmmelill“ koondab Anna Haava loomingut, mis on läbi aastakümnete kujundanud eesti luule tunnetuslikku ja keelelist ilmet. Selles valikus leidub nii varasemaid, 19. sajandi lõpu romantilisi tekste kui ka hilisemat, sügavama elukogemusega läbitunnetatud luulet. Luuletustes peegelduvad armastus, loodus, kodumaa, kaotus ja igatsus – teemad, mis on Haava loomingus läbivalt olulised. Tema väljendusviis on lihtne ja selge, kuid selles on sügav emotsionaalne laetus, mis teeb tekstid ajatuks ning mõistetavaks ka tänapäeva lugejale.

Valimikus on esindatud nii lüürilised looduspildid kui ka isiklikku valu ja leina kandvad värsid. Haava oskab üheaegselt olla nii tundlik kui ka väljendusrikas – tema luule ei karda pisaraid ega vaoshoitust, ent ei lange ka paatosse. Tema tekstides on rütm ja meloodia, mis sobivad hästi ettelugemiseks ja lauluks seatuna, mistõttu on mitmed tema luuletused saanud aluseks eesti koorilauludele. „Nõmmelill“ kui pealkiri viitab Haava loodustajule, kus väike, tagasihoidlik lill väljendab suurt sisemist tugevust ja kestvust – just sellisena kujuneb ka autori enda luulepilt kogumiku lehtedel.

Anna Haava (1864–1957) oli eesti luuletaja ja tõlkija, kelle loominguline tee ulatus üle poole sajandi. Ta alustas kirjutamist 1880. aastatel ning kuulus esimeste eesti naisluuletajate hulka, kes saavutas laialdase tuntuse. Tema isiklik elu – mitmed lähedaste kaotused ja eluraskused – jättis tugeva jälje tema loomingusse, mis kõneleb sageli kaotatud õnnest ja hingevalust. Haava tõlkis eesti keelde ka saksa ja soome kirjandust, tugevdades sellega eesti kultuuriruumi sidemeid laiemate kirjandustraditsioonidega. „Nõmmelill“ on austusavaldus tema elutööle, pakkudes lugejale valiku läbi aja väärtuslikuks jäänud värsse.