Nõmmelill. Valimik luuletusi

Kanarbikus kasvasin
sambla süles sirgusin
kaste külm mind kaisutas
pilve puhkel paisutas
olen nõmmelill.
Tuli päike tulisilm
teiseks, teiseks läks kõik ilm
laasi hakkas hiilgama
õhud õrnad õõtsuma
ilutsema ma.
Metsas liikus muistne jutt
minu laugel hale nutt
võind õnnel hõisata
ega leinal laulda ka
olen nõmmelill.
Oleks sügis, sureksin
sambla süles närtsiksin!
Ei või õnnel hõisata
ega leinal laulda ka
olen nõmmelill.