Kuidas lapsi sööma saada. Matk maitsete maailma

Mul oleks olnud hea meel, kui keegi oleks selle raamatu mulle pihku andnud, kui mina oma lapsi muu toiduga harjutama hakkasin. Mul ei olnud suurt aimu, kui oluline on maitsetega kohanemine just esimestel eluaastatel. Kui lapsed hakkavad saama kaheaastaseks, muutuvad nad järsku neofoobideks ehk on kõige uue, kaasa arvatud uue toidu vastu väga skeptiliselt meelestatud, ja siis on eriti keeruline pakkuda neile head ja kasulikku toitu, nagu brokoli, maksapasteet, lõhe, muna.
Et lapsed on loomult uudishimulikud ja armastavad seiklusi, siis tuleb neile asi huvitavaks teha, avastada erinevaid maitseid ja konsistentse koos.
Raamatus on palju nõuandeid selle kohta, mida ette võtta, kui laps keeldub järsku söömast toitu, mis talle varem on meeldinud, samuti selle kohta, kuidas talle uusi maitseid tutvustada. Olen neid nippe oma laste peal proovinud ja julgen soovitada.

"Raamatut on lihtne lugeda, see on paraja pikkusega, teaduslikult hästi põhjendatud ja samas tõeliselt põnev. See loob kindla pinnase, millele oma pere tervisliku toitumise süsteem rajada, ent lisab ka uusi vaatenurki sellele, kui oluline on last võimalikult vara uute maitsete ja koostistega harjutada ning millist mõju võib lapse tervisele avaldada tema kokkupuude võimalike allergeenidega."
Kajsa Kaijser, lastemeditsiini spetsialist ja vastsündinute osakonna arst
Ann Fernholm (s 1969), ema ja molekulaarse biotehnoloogia doktor, töötab teadusajakirjanikuna. Ta on saanud tunnustust ja tuntuks seoses nt päikesekaitsekreemi mõjude ja diabeetikute toitumise uurimisega. Tema sulest on ilmunud suhkrusõltuvust ja diabeetikute toitumist käsitlev raamat "Magus veri. Suhkrusõltuvuse needus" (2012, eesti keeles 2015, kirjastus Petrone Print) ja "Kõige magusam, mis meil on" ("Det sötaste vi har", 2014), mis räägib laste suhkrutarbimisest., Astrid Lindgreni lastehaigla, Karolinska ülikoolihaigla.