Hôtel du Lac

Anita Brookneri romaan „Hôtel du Lac“ jutustab inglise kirjanikust Edithist, kes pärast isiklikku skandaali suundub Šveitsi järve äärsesse vaiksesse hotelli, et oma elu uuesti läbi mõelda. Sealne keskkond – eemal Londoni seltskonnaelust, peegelsile järv, peaaegu ajatu atmosfäär – loob lavaruumi sisemiseks dialoogiks ja tähelepanelikuks vaatlemiseks. Edith jälgib hotelli teisi külalisi, igaüht oma salalugudega, ja peegeldab nende kaudu ka iseennast. Nii areneb teos aegamisi enesevaatluseks, milles vaikus ja pealtnäha tühisus osutuvad sisemiselt tähenduslikeks.

Brookneri stiil on vaoshoitud ja läbimõeldud, keskendudes üksikasjadele, mis loovad tegelaste vahel pingeid ja võimaldavad psühholoogilist süvenemist. Peategelane on samasugune kui maailm, milles ta viibib – delikaatne, tähelepanelik, kuid sisemiselt rahutu. Kuigi romaani tegevus kulgeb vaikselt, ei ole tegemist staatilise looga; pigem avaneb siin sisemine areng, kus valikute kaalumine, mälestused ja vaiksed taipamised suunavad tegelast leppimise ja enesemõistmise poole. Olgugi et Edith tunneb end sageli kõrvalejäetuna, avaneb temas lõpuks soov jääda truuks iseendale, hoolimata ühiskondlikest ootustest.

Anita Brookner (1928–2016) oli briti kunstiajaloolane ja romaanikirjanik, kelle looming keskendub sageli üksildastele, tundlikele naistegelastele, kes püüavad leida tasakaalu sisemaailma ja väliste normide vahel. „Hôtel du Lac“ pälvis 1984. aastal Bookeri kirjandusauhinna ning on jäänud üheks tema tuntuimaks teoseks. Brookneri proosa on hinnatud oma intellektuaalse peenuse ja emotsionaalse täpsuse poolest, kujutades vaoshoitult, ent mõjusalt seda, kuidas inimese elu saab muutuda vaikuse ja tähelepanu kaudu.