Anake

„Anake” on bulgaaria lastekirjaniku Angel Karaliitševi jutustus, mille andis eesti keeles välja kirjastus Eesti Raamat. Tõlkija on Katrin Nurmiste ja pildid tegi Asta Vender. Raamat räägib ühest pardist, kelle teekond viib lugeja läbi mitmesuguste olukordade: vesi, roostik, õu ja tee annavad vaheldust, kohtumised teiste loomade ja inimestega toovad proovi ette. Tekst püsib lühikeste peatükkidena, laused on selged ja ettelugemiseks sobivad. Kujundus toetab sündmustikku: illustratsioon juhatab stseeni, kinnitab tegevuse ja aitab noorel lugejal tegelase meeleolu märgata. Lasteraamatuna on teos suunatud esimestele iseseisvatele lugejatele ja ühiseks ettelugemiseks, kus pilt ja jutt liiguvad koos.

Sündmustik liigub otse: pardipoiss astub sammu, satub tõrkele, otsib lahendust ja õpib järgmise sammu jaoks. Lood kujutavad seiklusi, mille keskmes on valikud ja tagajärjed. Peategelane proovib, eksib, parandab, liigub edasi. Tähelepanu on tegutsemisel: kuidas leida tee üle takistuse, kuidas kuulata vanematelt saadud nõu, kuidas hoida sõprust, kui rühmiti tuleb teha otsus. Rõhk ei ole imetegudel, vaid oskustel, mida laps saab igapäevas rakendada: vaadata, võrrelda, küsida, oodata oma korda. Keel väldib liigseid seletusi, sündmus näitab ise: joonis toetab ruumi ja liikumist, kordab motiive (vesi, sulg, jälg), mis seovad peatükid üheks tervikuks. Nii sünnib lugemiskogemus, kus osad on lühikesed, kuid annavad koos järjestikuse rännaku ja lõpetatud kaare.

Angel Karaliitšev oli Bulgaaria lastekirjanik ja tõlkija, kes sidus jutustustes rahvajutu võtted ning loomtegelaste kaudu nähtava moraalse telje. Ta tegeles ka rahvaluule kogumisega ning koondas oma töödesse lihtsa süžee, täpse tegevusloogika ja lapse vaatepunkti. Eesti lugejale on ta tuttav lisaks käesolevale raamatule ka jutustustekogumikust „Iidsete pöökpuude all”. Karaliitševi proosa eelistab konkreetset tegevust ja selget struktuuri: algus seab ülesande, keskosa näitab püüdu ning lõpp kinnitab õpitu. Nii mõjuvad tema lood kooli- ja kodulugemise materjalina, kus tegevus õpetab ilma loosungiteta, kuid jätab lapsele ruumi oma järelduseks.