Valitud eesti rahvalaulud. Keelelise ja värsiõpetusliku sissejuhatuse ning sõnastikuga

Andrus Saareste koostatud „Valitud eesti rahvalaulud“ on 1922. aastal ilmunud kogumik, mis toob lugejani valiku eesti rahvalaule koos põhjaliku keelelise ja värsiõpetusliku sissejuhatusega ning sõnastikuga. Tegemist ei ole pelgalt laulude koondamisega, vaid teaduslikult läbimõeldud tööga, mis pakub lauluainesele nii akadeemilist kui ka rahvalikku vaatenurka. Kogumikus leiduvad laulud esindavad erinevaid rahvalaulutüüpe – regilaule, lüürikat, töö- ja pulmalaule –, pakkudes mitmekesist läbilõiget Eesti suulise pärimuse rikkalikust maailmast. Saareste valik põhineb esteetilistel, keeleteaduslikel ja kultuurilistel kaalutlustel, andes kogumikule väärtuse nii ilukirjandusliku lugemismaterjalina kui ka teadusliku käsiraamatuna.

Raamatu mahukas sissejuhatus selgitab rahvalaulude värsimõõtu, keelekasutust ja poeetikat, pakkudes vajalikke teadmisi tekstide mõistmiseks nii kirjanduslikus kui ka keeleajaloolises plaanis. Värsiõpetuslik osa käsitleb regivärsi ülesehitust, alliteratsiooni, paralleelstroofikat ning muid stilistilisi võtteid, mis on omased eesti rahvalaulule. Samuti seletab autor vanemate tekstide arhailist sõnavara ja grammatilisi iseärasusi. Lauludele on lisatud kommentaarid ning ulatuslik sõnastik, mis aitab tänapäeva lugejal mõista 19. sajandi või varasemate laulude sõnastust ja tähendust. Selline ülesehitus muudab kogumiku kasulikuks tööriistaks keele- ja rahvaluulehuvilistele, aga ka õpetajatele ja üliõpilastele.

Andrus Saareste (1892–1964) oli silmapaistev eesti keeleteadlane ja murdeuurija, kes tegeles lisaks keelekorraldusele ja sõnastike koostamisele ka rahvalaulude teadusliku uurimisega. Tema töös ühines sügav emakeele tundmine ning pühendumus rahvuskultuuri säilitamisele. „Valitud eesti rahvalaulud“ kuulub tema varasema loomingu hulka ning märgib olulist etappi eesti rahvaluule süstemaatilises esituses ja õpetamises. Saareste panus eesti keele ja rahvapärandi uurimisse jääb oluliseks osaks meie kultuuriloolisest pärandist, ning see kogumik on jätkuvalt väärtuslik allikas ka nüüdisaegses rahvaluule ja keeleuuringute kontekstis.