200 laste kasvatamisega seotud müüti ja fakti
200 laste kasvatamisega seotud müüti ja fakti
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Ersen | 2011
- 269 lk | Pehmekaaneline | 140 x 208 mm
- ISBN: 9789949250981
- Keel: eestikeelne
Andrew Adesmani raamat „200 laste kasvatamisega seotud müüti ja fakti“ pakub vanematele, hooldajatele ja kasvatusega seotud spetsialistidele võimaluse kriitiliselt vaadelda laialt levinud uskumusi, mis puudutavad laste arengu, distsipliini, tervise ja kasvatustavade teemasid. Teos on üles ehitatud küsimuste-vastuste vormis, kus iga teema esitatakse esmalt väitena – kas tõese või eksliku oletusena –, millele järgneb selgitus, kas tegemist on müüdi või faktiga. Autor tugineb oma vastustes teadusuuringutele, pediaatria ja arengupsühholoogia andmetele ning kliinilisele kogemusele, püüdes lükata ümber väärarusaamu, mis võivad kujundada vanemlikku käitumist ebatõhusal või kahjulikul viisil.
Teemasid käsitletakse mitmekülgselt ja praktilise suunitlusega – olgu küsimuseks siis, kas lapsed vajavad igapäevaselt vannitamist, kas maiustused tekitavad hüperaktiivsust või kas beebi nutma jätmine on kahjulik. Selgitused on napisõnalised, ent informatiivsed, eesmärgiga anda kiire ja usaldusväärne vastus igapäevastes kasvatussituatsioonides. Raamat on jaotatud temaatilisteks peatükkideks, mis puudutavad muuhulgas toitumist, und, haigusi, käitumist ja õppimist. Selline ülesehitus võimaldab kasutajal leida konkreetse teema kiiresti ning kasutada raamatut vajadusel käsiraamatuna.
Dr Andrew Adesman on Ameerika lastearst ja arenguhäirete spetsialist, kellel on pikaajaline kogemus laste tervise ja käitumise uurimisel ning vanemate nõustamisel. Tema lähenemine ühendab teaduspõhise mõtlemise ja selge väljendusviisi, mille kaudu ta suudab keerukaid meditsiinilisi ja psühholoogilisi teemasid esitada arusaadaval ja kättesaadaval kujul. „200 laste kasvatamisega seotud müüti ja fakti“ eesmärk ei ole anda vanematele kindlat retsepti, vaid julgustada neid mõtlema kriitiliselt, küsima küsimusi ja langetama teadlikumaid otsuseid, mis toetuvad usaldusväärsele teabele, mitte rahvajuttudele või kultuurilistele eelarvamustele.
