Sisukord. Luulet 1970-1978

Andres Vanapa luulekogumik „Sisukord. Luulet 1970–1978“ koondab valiku autori küpsemasse loomeperioodi kuuluvatest tekstidest, peegeldades nii isiklikku kui ka ühiskondlikku kogemust. Kogumik on jaotatud temaatiliselt, võimaldades lugejal liikuda luuletaja enesevaatlusest laiema sotsiaalse kommentaarini. Tuntuim Vanapale omane joon – napp, tihe ja sageli vaevumärgatava irooniaga keelekasutus – väljendub ka siin, andes tekstidele sisemise pinge ja ajatuse. Tema luule keskmes on inimene ajas: mälestused, päevapoliitilised vihjed, vaikus ning sõna kui moraalne ja esteetiline valik.

Paljud tekstid kannavad endas linna ja argielu motiive, ent neis kumab läbi isiklik rahutus ja vaikne vastuhakk. Sõnade taga on kogemus, mis ei püüa midagi suurejoonelist väita, kuid jääb kestma oma vaikse täpsuse tõttu. Vanapa luuletustes esineb sageli dialoog mineviku ja oleviku vahel – see on katse mõista muutust, kuid ka hoida alles midagi, mis on kadumas. Tema keelelise distsipliini kaudu sünnib mõju, mis ei vaja valjuhäälseid avaldusi. Luuletaja ei tõsta häält, kuid ei vaiki ka, vaid viib lugeja mõtisklevale tasandile, kus sõnaline säästlikkus muutub tähenduse tiheduseks.

Andres Vanapa (1928–1989) oli eesti luuletaja, tõlkija ja esseist, kelle looming eristus vaikse, ent kriitilise pilguga vaadeldud maailmataju poolest. Tema luule jäi sageli tagaplaanile, ent leidis tunnustust just oma sisemise aususe ja esteetilise nõudlikkuse tõttu. „Sisukord“ on kui vahekokkuvõte Vanapa poeetilisest teekonnast, kus igal luuletusel on oma kindel koht ja kaal. See kogu ei püüa avaldada mõju väljapoolt, vaid kutsub lugejat ise vaikusse astuma ja sõna kaalu uuesti tunnetama.