Treener. Otse ja ausalt

Andres Sõbra raamat „Treener. Otse ja ausalt“ on elulooline ja mõtisklev tagasivaade ühe Eesti karismaatilisema korvpallitreeneri eluteele, töökogemusele ja spordifilosoofiale. Teos on kirjutatud vahetus, kõnekeelses ja isiklikus stiilis, mis peegeldab autori otsekohest loomust ja siirast suhtumist nii sporti kui inimestesse. Lugeja saab osa nii spordiplatsil toimunust kui ka selle tagamaadest: noortetreeningutest, töödest tippklubidega, koondisekogemustest ja keerukatest valikutest, mis on kujundanud Sõbra treeneritee. Raamat ei keskendu ainult saavutustele, vaid toob ausalt välja ka pettumused, konfliktid ja eksimused, andes avara pildi inimese sisemisest arengust korvpalli ja elukogemuste keskel.

Sõber jutustab oma lugu ajaliselt kronoloogiliselt, kuid raamatu fookus on pigem inimestel ja hetkedel kui ajajoontel. Eraldi käsitletakse suhteid mängijate, kolleegide ja noortega, kelle kujunemisel on treeneri roll olnud määrav. Samuti tuleb esile Sõbra haruldane oskus tuua esile noortes enesekindlus ja pühendumus, mis ulatus tihti kaugemale spordisaalist. Lugeja ette jõuab pilt treenerist, kelle jaoks distsipliin, ausus ja emotsionaalne kontakt on olnud olulisemad kui kuiv taktikaline töö. Ta jagab ka kriitikat Eesti spordisüsteemi aadressil, samal ajal rõhutades vajadust treeneri kui inimese eetilise vastutuse ja pühendumuse järele. Lugu on aus, emotsionaalne ja otsekohene – nagu autor isegi.

Andres Sõber (sündinud 1956) on Eesti korvpallitreener ja endine mängija, kelle nimi on seotud nii Rakvere Tarva, TTÜ kui mitme noortekoondise ja -klubi arenguga. Teda on tunnustatud nii treenerina kui innustajana, kelle mõju ulatub sportlikest tulemustest kaugemale. Tema treenerifilosoofiat iseloomustab inimkeskne lähenemine, tugev isiklik kohalolu ja emotsionaalsus, millega ta on võitnud paljude mängijate ja fännide lugupidamise. „Treener. Otse ja ausalt“ ei ole pelgalt spordiraamat, vaid ka ühe iseseisva ja kirgliku elu tee, milles treeneritöö muutub elufilosoofiaks. See on lugu inimesest, kes ei kartnud olla teistsugune – ja jäi seejuures iseendaks.