Masinate valitsemine

Väljaanne „Masinate valitsemine” on Eesti Maanteemuuseumi näitusekataloog, mis koondab kaasaegsete mälestusi, dokumente ja fotovaateid sellest, kuidas auto jõudis Eesti igapäevaellu ning kujundas harjumusi, ameteid ja liikumisviise. Teos avab jõuvankrite tuleku esimeste omanike kaudu (mõisnikud, ettevõtjad, mehaanikutest tulevased autoettevõtjad), näitab, kuidas äriline võimalus koorus uudsest masinast, ning millise pöörde tõi linnapilti takso kui uus teenus. Kataloog ei jää pealkirjade tasandile: tekstid ja pildid seovad tänavaruumi, töökodade ja sõidukite tegeliku kasutuse ning asetavad need võrdlusse varasema veokultuuriga. Nii tekib lugejal pilt, kuidas transport muutis linna- ja maaliikumist, millised struktuurid kasvasid auto ümber ning kuidas teenus ja taristu üksteist järele ootasid.

Edasi liigub raamat nõukoguliku argipäeva võteteni, kus auto on samal ajal ihaldatud ese ja pere liige: ostuloa ja tutvuste maailm, varuosade puudus, kütuse teema, kodugaraaž ja hoolekultuur. Kogemuslood ja arhiivikaadrid näitavad, kuidas defitsiit suunas nutikaid remondivõtteid ning kuidas sõit ise tähendas rohkemat kui punktist A punkti B jõudmist – see oli ka osa lääneliku eluviisi kujutlusest. Kataloog võtab kokku ka üleminekuperioodi, mil lääne autod naasid, teenused mitmekesistus ning autosõidust sai rutiinne tarbeteenus. Käsitlus püsib järjekindlas tööviisis: esmalt allikast sündinud lugu, seejärel pildimaterjal, mis kinnitab paiga, masina ja inimese kokkupuutepunkti. Peatükkide rütm lubab lugeda kas tervikuna või teemalõikudena (taksondus, isesõit, varuosad, taristu, sotsiaalne staatus).

Kataloogi koostamisel toetutakse muuseumikeskkonna uurimistööle ja näituse ettevalmistuse käigus kogutud materjalile. Tekstid annavad sõna osalistele – sohvrile, ametnikule, omanikule, meistrile – ning pildid täpsustavad detaili: registreerimistahvlit, tööriista, järjekorda tanklas, kapoti all tehtud kohendust. Nõnda toimib teos ühtaegu mäluhoidjana ja teejuhtina: lugeja saab siduda üksikjuhtumid mustriks, mille järgi mõista, kuidas autokasutus kujundas elukorraldust, taristut ja teenuseid. Raamat ei kummarda nostalgiale ega püüa teha üldistust ühe lausega; see asetab kõrvuti tunnistused ja nähtava tõendi ning jätab järelduse lugejale. Selline esitus loob töökindla lähtekoha nii kultuuriloo huvilisele kui ka praktikule, kes otsib selget vaadet liikluskultuuri kujunemisele.