Aita. Leili. Vambola

„Aita. Leili. Vambola” on Andres Saali ajalooliste romaanide triloogia, mille andis välja Eesti Raamat 1991. aastal. Teos koondab kolm iseseisvat, kuid temaatiliselt seotud lugu eestlaste muistse vabadusvõitluse ajast. „Aita” viib lugeja 12. sajandi lõppu ja kujutab noore neiu saatust sõja ja ristiusu leviku keerises. „Leili” tegevus toimub 13. sajandi alguses, keskendudes liivlaste ja eestlaste elule enne suurte otsuste ja lahingute aega. „Vambola” jutustab sündmustest aastatel 1209–1212, mil muistne vabadusvõitlus oli täies hoos ning rahvas pidi tegema valikuid oma maa ja tuleviku nimel. Lugudes on ühendatud ajaloolised faktid ja ilukirjanduslik kujutlus, andes edasi toonase aja olustikku ja inimeste tundeid.

Triloogia kujutab keskaja keerulisi aegu, mil vana usk ja uued kombed põrkuvad ning rahvas seisab silmitsi võõrvõimu survega. Autor toob esile rahvuskultuuri ja vabaduse teema, näidates, kuidas üksikisikute saatused põimuvad rahva ajalooga. Tegelaskujud on eriilmelised – vaprad sõdalased, oma rahvast ja maad armastavad naised, aga ka reeturid ja kahtlejad. Teosed on kirjutatud lihtsas ja selges stiilis, mis teeb need loetavaks nii nooremale kui vanemale lugejale, pakkudes ühtaegu seikluslikkust ja ajaloolist tausta.

Andres Saal (1861–1931) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, keda peetakse üheks esimeseks eestikeelse ajaloolise romaani autoriks. Tema loomingus on keskne koht rahvuslikul aatel ja eesti ajaloo tutvustamisel laiemale lugejaskonnale. Saal tegutses ajakirjanduses, avaldades artikleid ja jutustusi, ning tema ajaloolised romaanid said kiiresti populaarseks, pakkudes nii meelelahutust kui ka rahvusliku identiteedi kinnitust. „Aita. Leili. Vambola” on tema tuntuim teoste kogumik, mis on korduvalt välja antud.