Kahel häälel

„Kahel häälel” on Andres ja Eha Lättemäe 1981. aastal ilmunud ühine luulekogu, mille andis välja kirjastus Eesti Raamat. Tegemist on erilise teosega, kus ühe köite kaante vahel kohtuvad isa ja tütre looming, luues dialoogilise ja temaatiliselt põimunud terviku. Kogus on paralleelselt esitatud mõlema autori luuletused, mis on valitud ja järjestatud nii, et need moodustavad sisulise vastukõla ja täiustavad üksteist. Teos loob seega kahe põlvkonna vahelist luulelist vestlust, mille kaudu peegelduvad nii isiklikud kogemused kui ka laiemad tundeseisundid ja tähelepanekud.

Luulekogu temaatika ulatub loodusest ja kodusest ümbrusest sügavamate eksistentsiaalsete mõtisklusteni. Isa ja tütre luuletustes korduvad motiivid seovad tekstid ühtseks tervikuks, pakkudes lugejale võimalust tajuda, kuidas erinev elukogemus ja väljendusviis annavad sarnastele teemadele omanäolise värvingu. Selline poeetiline „kahehäälsus” loob teosele erilise kõla ning rõhutab luule kui perekondliku ja põlvkondi ühendava loomevormi väärtust. Kogu on ühtaegu intiimne ja universaalne, sidudes isiklikud mõtted ja tunded laiemate inimlike kogemustega.

Eha Lättemäe (1922–2012) oli eesti luuletaja ja tõlkija, kelle loomingut iseloomustavad lüürilisus, loodusmotiivid ja sügav sisemine tundlikkus. Ta avaldas mitmeid luulekogusid ja tõlkis soome kirjandust eesti keelde, olles tunnustatud sillalooja kahe kultuuri vahel. Andres Lättemäe (1892–1974) oli tema isa, kelle luule oli pigem harrastuslik, kuid kelle tekstid kõnelevad soojast seotusest maa ja loodusega. Ühiskogumik „Kahel häälel” toob kokku nende kahe hääle eripära ja loob ainulaadse poeetilise dialoogi, kus isa tagasihoidlik looduslüürika ja tütre professionaalne, samas intiimne poeetika täiendavad üksteist.