Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama. Lühipalade kogumik

Andres Ehini teos „Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama“ on lühipalade kogumik, mis ühendab endas keelemängu, absurdihuumori ja eksperimentaalse proosa. Raamat koondab eriilmelisi tekste – miniatuure, mõtisklusi, sketše ja mini-novelle –, mille keskmes on keele potentsiaal nihutada reaalsust ja avada mõtlemise varjatumaid kihistusi. Ehin ei taotle realistlikku jutustust ega klassikalist süžeed, vaid pigem loob keele ja kujundi kaudu nihestatud vaatenurki, milles argisus ja sürreaalsus põimuvad ootamatult ja mänguliselt.

Kogumikus kohtab lugeja ootamatuid kujundeid, vaimukaid tähelepanekuid ja üllatavaid keeleliste võimaluste ekspluateerimisi. Ehin kasutab teadlikult rahvakeelt, arhailisi vorme ja folkloorseid allusioone, kuid teeb seda iroonilises ja dekonstrueerivas võtmes. Palade lühidus ei tähenda sisulist lihtsust – sageli on ühe lõigu või lõigu sees peidus mitu kihti tähendusi ja vihjeid. Tekstid kutsuvad kaasa mõtlema, kuid ka nautima keele vabadust ja rütmi. Autor ei anna valmis vastuseid, vaid loob olukordi ja kujundeid, mis mõjuvad ühtaegu naljakalt ja nihestavalt, kohati isegi provokatiivselt.

Andres Ehin (1940–2011) oli eesti luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija, kes on tuntud oma keelelise mängulisuse ja sürrealistliku kujundimaailma poolest. Tema loomingus on oluline koht keelel kui iseseisval loomejõul, mida ta kasutas nii poeetilisteks kui eksperimentaalseteks eesmärkideks. „Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama“ on tüüpiline näide Ehini proosaloomingust, mis ulatub luulepiire kompava vaba vormini. See teos on ka osa ajakirja „Loomingu Raamatukogu“ sarjast, milles ilmunud tekstid pakkusid sageli katsetuslikku ja žanripiire ületavat kirjandust eesti lugejale.