Usun iseendasse

Andres Ammase teos „Usun iseendasse” on satiiriline ja mänguline poliitiline pamflett, mis kombineerib irooniat, allegooriat ja päevapoliitikat 1990. aastate Eesti kontekstis. Raamat on kirjutatud tugeva autorihäälega, kasutades piibellikku paroodiat ja kujundlikku liialdust, et kirjeldada toonaseid poliitilisi tegelasi ja olukordi. Avatekst, mis jäljendab maailma loomise müüti, loob raamistikuks parodeeriva maailmakorra, kus autor ise asetub loojapositsiooni ning „loob” poliitikud, parteid ja ühiskondlikud nähtused omaenda kujutlusvõime kaudu. Selline võte lubab tal käsitleda Eesti poliitika absurdsusi ja vastuolusid vabalt, karikatuurselt ja samas tabavalt.

Raamatus figureerivad reaalsed Eesti avaliku elu tegelased, kellest igaühele on omistatud teatraalsed, kohati muinasjutulised või grotesksed tunnused. Nii saavad parteidevahelised konfliktid, ideoloogilised erinevused ja isiklikud ambitsioonid uue, kunstiliselt moonutatud, ent äratuntava kuju. Andres Ammas kasutab nutikat sõnamängu, viiteid ajakirjandusele, parteiüritustele ja poliitilisele retoorikale, näidates, kuidas parteielu ja ideoloogiad võivad moonduda isiklike rollide, teatraalsuse ja huvide lavaks. Raamatus leidub ühtaegu iroonilisi kõrvalepõikeid kui ka otseseid teravusi, mis peegeldavad autori kriitilist, kuid ka keeleliselt nauditavat pilku Eesti lähiajaloole.

Andres Ammas (1962–2018) oli kultuuriloolane, poliitik ja ajakirjanik, kes kuulus Eesti Kongressi ja hiljem Isamaaliidu koosseisu. Ta oli tuntud kui terava sulgega arvamusavaldaja ning poliitiline kolumnist, kelle kirjutistes põimusid keeleline täpsus, kultuuriline taust ja vaimukas iroonia. „Usun iseendasse” esindab Ammase loomingulist poolt, kus ta sulandab publitsistika, proosa ja satiiri üheks tervikuks. Tegemist on omamoodi ajalooallikaga, mis avab 1990. aastate lõpu poliitilise olustiku läbi autori isikliku ja vabalt fantaasiarikka filtri. Raamat kõnetab eelkõige neid lugejaid, kes hindavad sõnamängulist ja kriitilist lähenemist poliitikale.