Eesti feldmarssalid

Andres Adamsoni raamat „Eesti feldmarssalid“ toob lugejani portreed meestest, kes jõudsid sõjaväelises hierarhias feldmarssali auastmeni ja kelle elu- ja teenistuskäigul oli kokkupuude Eestiga – sünnikoha, päritolu või tegevuse kaudu. Tegemist ei ole pelgalt kuivade biograafiliste andmete kogumikuga, vaid ajaloolise käsitlusega, mis avab laiemalt ka Euroopa sõjaajalugu, eri armeede ülesehitust ja riikidevahelisi sõjalisi suhteid läbi sajandite. Väljaanne käsitleb nii Vene kui Saksa keisririigi kui ka teiste suurvõimude teenistuses olnud kõrgemaid ohvitsere, kelle tegevus ulatus ka Eesti aladele või kes olid pärit siitkandist.

Teoses on esindatud mitmed erinevatest rahvuslikest ja sotsiaalsetest taustadest pärit sõjaväelased, kellest osa olid baltisaksa aadlikud, osa kohalikku päritolu talupojaseisusest tõusnud ohvitserid. Adamson kirjeldab nende karjääriteed, haridust, sõjalisi kampaaniaid ning nende rolli omaaegsete suurriikide poliitikas ja armeedes. Raamat toob välja isikute seosed Eesti ja Läänemere piirkonnaga, analüüsides, kuivõrd oli neil mõju siinse piirkonna arengule või ajaloolisele mälule. Käsitluses põimuvad sõjandus, genealoogia ja kohalik ajalugu, luues sisuka taustsüsteemi Eesti ja Euroopa militaarse mineviku mõtestamiseks.

Andres Adamson on ajaloolane ja publitsist, kelle uurimused keskenduvad peamiselt Eesti ja Läänemere ruumi varasemale ajaloole, sh kesk- ja varauusajale, aga ka sõjaajaloole. Tema töödele on iseloomulik detailitruudus, arhiivipõhine lähenemine ja oskus siduda üksikisiku lugu suuremate ajalooliste protsessidega. „Eesti feldmarssalid“ on selles mõttes tüüpiline Adamsoni teos: see toob nähtavale seni vähetuntud või unustatud tegelased, kelle kaudu avanevad uued perspektiivid Eesti ajaloo mõistmiseks rahvusvahelises ja sõjalises kontekstis.