Auto. Teise liigi autojuhi õpik

Õpik „Auto. Teise liigi autojuhi õpik“ on koostatud vastavalt 1968. aasta programmile, mille eesmärk oli kutseliste autojuhtide kvalifikatsiooni tõstmine. Teos annab süsteemse ülevaate veokite ja busside ehitusest, tööpõhimõtetest ning tehnilisest hooldamisest. Põhitähelepanu on suunatud МАЗ-500 tüüpi veoautole ning bussidele ЗИЛ-158В, ПАЗ-672, ЛАЗ-695Е ja ЛиАЗ-677, mis olid oma ajastu liikluspildis olulisel kohal. Raamat ei piirdu ainult tehnilise kirjeldusega, vaid käsitleb ka sõidukite igapäevast kasutamist, töökindlust ja hooldusnõudeid, et valmistada juhte ette praktilisteks tööolukordadeks.

Õpiku ülesehitus hõlmab mitmeid eraldi peatükke, milles tutvustatakse ekspluatatsioonimaterjale ja autode ekspluateerimise üldisi põhimõtteid. Lugejale selgitatakse nii mehaaniliste süsteemide toimimist kui ka neid mõjutavaid tegureid, mis määravad sõiduki tööea ja töökindluse. Lisaks tehnilistele kirjeldustele leiab raamatust teoreetilisi aluseid, mis aitavad mõista autoteooria põhiseaduspärasusi. Nii on õpik ühtaegu nii praktiline käsiraamat kui ka teoreetiline alusmaterjal, mis oli vajalik just kutselistele juhtidele, kes pidid oskama toime tulla keerukamate sõidukite hooldamise ja kasutamisega.

Andrei Sabinin on autor, kes tegeles kutseõppevaldkonna õpikute ja käsiraamatute koostamisega, pakkudes oma töödega tuge autojuhtide ettevalmistusele ja täiendõppele. Tema koostatud teosed olid mõeldud laialdaselt kasutamiseks tehnikakoolides ja autojuhtide kursustel, kus rõhutati nii praktilisi oskusi kui ka teoreetilist arusaamist. „Auto. Teise liigi autojuhi õpik“ esindab seda suunda, olles osa Nõukogude aja ametlikust haridussüsteemist, mille eesmärk oli tõsta autojuhtide professionaalset taset ja tagada transpordivaldkonna usaldusväärne areng.