Siberi põgenik. Poliitemigrandi märkmeid

Andrei Kuzitškini „Siberi põgenik. Poliitemigrandi märkmeid“ on isiklik ja päevikuvormis kirjutatud teos, milles autor kirjeldab oma teekonda Venemaalt Eestisse pärast seda, kui kriitilised avaldused kodumaa poliitilise olukorra kohta muutsid tema elu ohustatuks. Raamat avab sisekaemuse kaudu ühe inimese kogemuse, kuidas avalik sõnavõtt, maailmavaade ja väärtused võivad muuta kodumaa võõraks ning panna otsima uut algust teises riigis. Teos ei ole pelgalt pagulase memuaar, vaid ka ühiskonnakriitiline dokument, mis peegeldab laiemat poliitilist reaalsust tänapäeva Venemaal ja kontrastina Eesti avatumat ühiskonda.

Kuzitškin jagab lugejaga oma hirme, kahtlusi ja lootusi, mis kaasnesid elukoha ja eluviisi järsu muutusega. Ta kirjeldab nii Venemaal kogetud ahistamist ja hirmu kui ka uude kultuuri kohanemist, keeleõpet, tööotsinguid ja argielu Eestis. Tekst on kirjutatud otsekoheselt ja emotsionaalselt, sageli eneseiroonia ja eluterve huumoriga, kuid alati läbivalt ausalt. Lugejale avanevad pildid sotsiaalsetest kontrastidest, bürokraatiast, inimestevahelistest suhetest ning ühiskondlikest väärtushinnangutest, mis loovad mitmetasandilise arusaama sellest, mida tähendab olla poliitiline pagulane kaasajal.

Andrei Kuzitškin on Venemaalt pärit ajakirjanik ja kolumnist, kes on Eestis elades aktiivselt avaldanud artikleid nii eesti kui vene meedias. Tema kirjutisi iseloomustab julgus võtta seisukohti, täpsus ühiskondliku analüüsi tegemisel ja isikliku kogemuse ühendamine laiemate järeldustega. „Siberi põgenik“ on tema esimene eestikeelne raamat, mis kinnitab tema rolli uue kodumaa avalikus diskussioonis ning annab hääle neile, kes on sunnitud oma päritoluriigi autoritaarsusest lahkuma, et leida vabadust ja väärikust mujal.