Aasta aasta järel.... Pioneerikroonikast

Andrei Gussevi teos „Aasta aasta järel... Pioneerikroonikast“ on dokumentaalne jutustus, mis keskendub nõukogude noorsootööle ja pioneeriorganisatsiooni kujunemisloole ning arengule Eesti NSV kontekstis. Raamat on üles ehitatud kroonikana, mis järgib kronoloogiliselt sündmusi, inimesi ja algatusi, mis kujundasid pioneerluse igapäevaelu. Esile tuuakse erinevate aastakäikude pioneere, nende tegemisi koolides, suvelaagrites, üritustel ja kampaaniates, mis kandsid endas tollast kasvatuse ja ideoloogia vaimu. Olulisel kohal on kollektiivsus, eeskujud, lojaalsus ning panus ühiskondlikesse ettevõtmistesse.

Teos ei piirdu ainult ametliku käsitluse ja loosungliku tooniga, vaid püüab luua ka elavat pilti pioneeride argipäevast, nende rõõmudest, muredest ja püüdlustest. Kirjeldatakse erinevate koolide ja rajoonide tegevust, tuues esile silmapaistvaid ettevõtmisi ning pioneere, kes jätsid märgi organisatsiooni ajalukku. Nii moodustub mitmekihiline pilt ajastust, kus noorte kasvatustööd peeti üheks riiklikult oluliseks ülesandeks ning kus igapäevased väikesed sammud pidid viima suure ideoloogilise eesmärgi täitumiseni.

Andrei Gussev oli nõukogudeaegne autor ja ajakirjanik, kelle looming keskendus peamiselt noorsootööle ja ühiskondlikule kasvatusele. Tema kirjutised olid suunatud sotsialistlike ideaalide vahendamisele ja nende kinnistamisele lugejate teadvuses. „Aasta aasta järel...“ kuulub sellesse käsitluslaadi, olles ühtaegu allikas oma aja ideoloogilisest raamistikust ja kultuurilisest ruumist, milles kasvas üles terve põlvkond Eesti lapsi ja noori.