Katharine Hepburn

„Katharine Hepburn” on Andrea Thaini koostatud portreeraamat, mis keskendub ühe 20. sajandi märgilisema naisnäitleja elule ja karjäärile. Teos pakub isiklikumat vaadet kui tavapärased filmibiograafiad, tuues esile vastuolud ja sisemised pinged, mis saatsid Hepburni avalikku kuvandit ja eraelu. Raamatu keskne idee peegeldub juba sissejuhatavas tsitaadis, kus Hepburn räägib oma avalikust kuvandist kui eraldi loodud tegelaskujust – filmilinalt tuntud „pühakujust” –, kellega ta ise ei samastu. Nii avaneb lugejale võimalus eristada legendi ja inimest selle taga.

Raamat käsitleb Hepburni isikupära, tema tugevust ja iseseisvust, mis tegi temast Hollywoodi kuldajastu kontekstis erakordse figuuri. Esile tõstetakse ka tema koostööd Spencer Tracyga, keerukaid suhteid meedia ja avalikkusega ning karjäärivalikuid, mis sageli eirasid toona naistele seatud ootusi. Thaini käsitlus pole pelgalt kiidulaul, vaid püüab mõista ka näitleja isiklikke valikuid, tema eneseväljendust ning konflikte enda loodud kuvandiga. Eriti tähelepanuväärne on naise võitlus kontrolli eest oma elu ja rollide üle, mis tegi temast eelkäija tänapäeva naisnäitlejate iseseisvumise loos.

Andrea Thain on kirjutanud mitmeid lühemaid elulooraamatuid tuntud kultuuritegelastest. Tema stiil ühendab faktitäpsuse ja publitsistliku lähenemise, mistõttu sobib raamat nii filminostalgikutele kui neile, kes otsivad eluloos midagi enamat kui kronoloogilist sündmuste jada. „Katharine Hepburn” paistab silma kui lähedane ja psühholoogiliselt tundlik portree naisest, kes esindas küll ikooni, kuid kes selle sära varjus pidi igapäevaselt toime tulema omaenda ootuste ja vastutusega olla keegi rohkem kui ainult legend.