Viiulihääl

Romaan Viiulihääl toob lugeja taas Sitsiilia rannikulinna, kus inspektor Montalbano satub näiliselt juhuslikule rajale juhtumini, mis seob kokku mõrvatud noore naise, tema üksiku villaga ja peenes maailmas tegutseva muusiku. Juhtumi keskmes on Michela, kelle surnukeha leitakse kodust, ning tema sõbranna Anna, kes aitab uurimist, kuid tõmbab samal ajal uurija eraelu pingule. Taustal püsib Montalbano kaugsuhe Liviaga, kes meenutab mehele varasemat lubadust abielluda. Töö ja eraelu hakkavad üksteist häirima, kui uurija peab samaaegselt jagama tähelepanu nii kõrvalepõigete, kohustuste kui ka süveneva kuriteoloo vahel.

Teos kujutab krimilugu kui ahelat vahetuskaupu ja järeleandmisi. Montalbano peab otsustama, millist hinda ta maksab tõe nimel ja millist hinda küsivad temalt naised, kes teda ümbritsevad. Uurimine toob nähtavale raha, kadeduse ja õigusriigi kokkupõrke, kuid sama palju ka üksinduse, igatsuse ja soovi alustada uut elu. Sitsiilia tänavad, söögikohad ja ametiasutused annavad juhtumile konkreetse argise kihi: vihjed tulevad söögilaua äärest, kontorikoridorist ja juhuslikest jutuajamistest. Kriminaalne liin põimub huumori, kohaliku dialoogi ja uurija enesekriitiliste mõtisklustega, nii et tähelepanu on sama palju inimestel kui kuriteol. Viiulihääl sobitub Montalbano sarja kui lugu, kus kuritegu ei ole ainult lahendamist vajav mõistatus, vaid proovikivi peategelase isiklikule elukorraldusele.

Andrea Camilleri oli Sitsiilias sündinud kirjanik, lavastaja ja stsenarist, kelle rahvusvahelise tuntuse aluseks said inspektor Montalbano romaanid. Enne proosaga läbilööki töötas ta pikki aastaid teatris ja televisioonis, kujundades hea tajutunde dialoogi, rütmi ja stseeni ülesehituse suhtes. Montalbano lugusid on tõlgitud kümnetesse keeltesse ning neist on kujunenud eraldi telesari, mis kinnistas Camilleri nime laiema publikuni. Tema kriminaalromaanides on keskne Sitsiilia argipäev, kus kohtuvad tavalised inimesed, kohalik võim, organiseeritud kuritegevus ja bürokraatia. Camilleri tekstides põimuvad ühiskonnakriitika, maffia ja korruptsiooni kujutus ning kiindumus kodusaare keelde ja kommetesse, mis teevad ka Viiulihääle ühe iseloomuliku peatüki tema loomingus.